[EURO:781] vandenõuteooria

T6nu Ploompuu

2003-09-12 19:51:04 UTC

Tere

VEEL XIX SAJANDIL tähendas iseseisvus ehk suveräänsus peaaegu absoluutset
võimutäiust riigiasjade (isegi põhimõttelist voli alustada teise riigi
vastu sõda). XX sajandi arengud seevastu muutsid
iseseisvuse suhteliseks. Rahvusvaheliste organisatsioonide loomine,

Täiesti nõus.

majanduse läbipõimumine, tehnika areng, kõik see, mida me tänapäeval
kutsume maailmaastumiseks, on tekitanud varasemast palju suurema vajaduse
teha riikidevahelist koostööd, otsida sõpru ja liitlasi.

Mitu protsendi murdosa EUvastaste seas on neid, kes _eitavad_
rahvusvahelist koostööd, sõpru ja liitlasi? Järjekordne suurepäranane
näide aiaaugust rääkimisest aia asemel.

Absoluutne iseseisvus XIX sajandi tähenduses on tänapäeval võimatuks
muutunud. Kõiki neid rahvuslikke väärtusi, mida iseseisvus on kutsutud
kaitsma, saab edukamalt hoida koostöö, mitte endasse kapseldumise kaudu.

100% nõus! Neid väärtusi saab edukalt hoida _ainult_ koostöö kaudu.

Eriti selgeks on see saanud Euroopas, mille suhteliselt väikesed
rahvusriigid on Ameerika ja Aasia majandusega konkureerimiseks valinud
tihedama omavahelise lõimumise tee.

Nüüd hakkab vihjama koera enda poole. Aga ümber nurga, läbi tiheda
kuuseheki. Haldusreformi (nii Eestisisest omavalitsuste kui ka
üleeuroopalist riikide on vaja mitte kodanikele paremaks majandamiseks,
vaid eelkõige paremaks suuräri korraldamiseks - selle kulud vähenevad,
igasugused kohalikud könnid enam ei saa köhida.

VÄIDE, ET Euroopa Liidu liikmesriigid on kaotanud või kaotavad oma
iseseisvuse, põhineb väärkujutelmal sellest liidust. Tegemist on
organisatsiooniga, kus teatud olulisi suveräänsuse aspekte teostatakse
ühiselt.
Ent ekslik on väita, nagu oleksid Suurbritannia, Saksamaa või Rootsi
tänapäeval vähem iseseisvad

Teine näide libekeelsest möödarääkimisest. Unustab nagu muuseas ära EU
konstitutsiooni, mida meil koos teistega tuleb kohe täitma hakata, mida
aga seni pole veel keegi täitnud, kuna pole olemas. Ise sõimas vastaseid
just ajaloo kolikambrite järele õhkajateks, nüüd kiidab ise minevikku,
unustades juba peaaegu reaalse EU oleviku = lähituleviku.

<Norra...>

enamiku liidu reeglitest ja normidest ikkagi omaks võtma — selle
vahega, et tema esindajad otsuste vastuvõtmise laua taga ei istu.

Väga täpne ütlus. Muarust ei muuda see midagi, kas Norra/Eesti esindaja
istuks EU otsustamislaua taga, Lepiku-Juhani saunaköksi lauas või Ivan
Ivanovitshi lauas. Ükski _laua taga_ istumine ei muuda otsust.
Otsustamiseks peab olema reaalne võimalus otsustuslaua taga ka tööd teha
(Eesti esindaja saab sõna 1,5 minutiks, sellest 3/4 katavad kohustuslikud
viisakusavaldused...)

SEE PARADOKS näitab, kui vastuoluline mõiste on tänapäeval "iseseisvus".

Norral on võimalik kaubelda lepingusse EUga mõnd elulist erandit, EUs sees
olles võetakse kvalifitseeritud häälteenamusega vastu kõigile kohustuslil
üldsiduv otsus. (Nagu NL-s oli 59 laiuskraad maagiline joon, millest põhja
pool pidid linnad olema tihedama hoonestusega, ilma haljastuseta, kuna
tundras seda nagunii pole... . EUs on samasugune maagiline joon
põllumajandustoetustes 62???)

Kui riik tahab olla konkurentsivõimeline ja edukas ning ellu jääda, peab

Riik nagu ei pea konkureerima, riik on nagu elutingimuste looja.
Konkureerivad riigis asuvad ettevõtted.

Muidugi, tänapäevane riigi mõiste on oluliselt muutunud. Viimase poole
sajandi jooksul on ta kodanike liidust (dem. riik) muutunud üha enam
kapitali teenindajaks. Praegu toimub aga äge riigi tähtsuse kahandamine
kodumaatu kapitali huvide heaks. Just seda teeb ka EU, selleks on tema
muutmist vaja. Riik on saamas globaliseerumise jaoks heaks butafooriaks
lihtsameelsete lollitamiseks. Eesti orjameelsed poliitikud on butafooria
loomisel väga edukad olnud. Riigilt on vaja ära võtta igasugune sõnaõigus,
las siis kodanikud valivad parlamendi nimelist kohviklubi.

Muidugi, jõhkra jõu vastu ei saa. Aga mingil määral proovima peab.
Stagnaaja lõpus õnnestus.

ta just oma rahvuslike huvide efektiivsemaks kaitseks tunnistama
sõltuvust teistest riikidest ning töötama koos sõprade ja

Normaalne täiuslik elu saab olla vaid heas koostöös naabritega. Normaalne
täiuslik elu ei toimu enam teise osana.

liitlastega. Iseseisvusest kui sellisest on olulisem, mida riikluse abil
korda saadetakse, kas ühiskond ja majandus õitsevad või mitte.

Parem hiilgav ori, kui vaba ja vaene!

Iseseisvus on tänapäeval dünaamiline, mitte minevikku suunatud staatiline
kontseptsioon.
Ajalooliselt on iseseisvuse vastandiks olnud alati sõltuvus võõrvõimust,
domineerimis- ja allumissuhe suure ja väikese vahel. Euroopa Liit on aga
üles ehitatud suveräänsuse ühisel teostamisel üpris erineva suuruse ja
minevikuga, kuid sarnaste huvidega riikide vahel.

Valiks ühe sõltuvuse (vastu võitlemise) kahe asemel. Loobuks sõltumast
impeeriumi meist kaugete kantide kodanike ebakompetentsetest
demokraatlikest otsustest meie üle ja katsuks migil määral oma riiki hoida
anonüümse nähtamatu globaliseerumise võõrvõimu vastu.

Õhtumaa kultuuritraditsioonist pärit õigusreeglitele rajatud Euroopa
Liidus ei ole domineerivat suurvõimu, kes saaks Eesti iseseisvuse oma
tasku pista. Suuremad liikmesriigid on ise täpselt samuti seotud ühiste
reeglite ja otsustega.

Vt. märkus tänapäeva/tuleviku riigi kohta eespool

Tõnu