Euroopa Liidu maks

[Kari Käsper]

EL plaanib sisse seada üle-Euroopalise maksu, mis läheb otse EL eelarvesse.

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=7144444

See on hea plaan, sest:
- EL eelarve ja rahastamine ei sõltuks enam nii palju pidevast
liikmesriikide omavahelisest poliitilisest kemplemisest,
- maksuga tagatakse see, et makstakse võrdselt ning kaovad igasugused
soodustingimused teatud riikidele (Inglismaa) (kuna EL on eelkõige
rajatud majandusele, siis oleks loogiline, et EL maks oleks osa
käibemaksust),
- inimesed näevad reaalset summat, mida nad ELile maksavad ja tunnevad
ennast seetõttu rohkem Euroopa Liidu kodanikena,

Asja juures kõige tähtsam on suhtumise muutumine. EL ei ole lihtsalt
mingi rahvusvaheline organisatsioon nagu ÜRO või NATO, kus ainult
riikidel sõnaõigus on, vaid tegemist on ühendusega, kuhu kuuluvad
inimesed, kellel on ELiga oma suhe. St suhe ei ole lineaarne üksikisik -
riik - EL, vaid pigem kolmnurk, kus EL on seotud nii riigiga, kui
rahvaga otse. Samamoodi on rahval suhe nii riigi kui ELiga ja riigil nii
oma rahva kui ELiga. Sama idee järgi nt valib rahvas saadikud nii
Europarlamenti kui oma rahvusparlamendti.

[Kalle Kulbok]

Post by Kari Käsper
EL plaanib sisse seada üle-Euroopalise maksu, mis läheb otse EL eelarvesse.

Muuhulgas arvab ta, et EL ei ole riik, vaid on hoopis kolmnurk.

Toetan igati Kari kõrgelennulist mõttepilotaazi, ent juhin tähelepanu
mõningatele puudujääkidele selles:
EL ei ole mitte kolmnurk, vaid viisnurk!

:-)
Kalle

[T6nu Ploompuu]

Tere

Post by Kari Käsper
EL plaanib sisse seada üle-Euroopalise maksu, mis läheb otse EL eelarvesse.
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=7144444

Soovitan selle maksu kehtestada senisele suurimale veel toimuvale ja
igasuguse kontrollita varimajanduse osale. See, mis nt. Norras
moodustavat 40% rahvuslikust koguproduiktist, sünnib (eelkõige)
naiste kodutööde käigus. Praegu on see kodudes sündiv rahvuslik
koguprodukt ilma igasuguse progressivse ühiskondliku väljuhdita.

See varimajandus seob inimest liialt egoistliku eraldumisega, inimese
ekspluateerimisega inimese poolt. Selle koduse varimajanduse kontrolli
alla saamine aitaks inimesi paremini juhtida lõimuma viljastavate
eurostruktuuridega.

Teiseks - selline kodumajandus on sageli väljaspool igasuguseid
tsiviliseeritud häid sanitaartavasid. Näiteks sama kraanikausi juures
pestakse sageli hambaid, hapukurke ja sokke. Selliste tegevuste
säherduse teostamisega avatakse prevaleerivad võimalused nii
horisontaalseteks kui ka diagonaalseteks infektsioonilisteks siireteks
piiratud kubatuuriga tingimustes ja inokulaatide migreerumiseks ka
hemiavatud ektosfääridesse. Nii tekitatakse suur oht kahjustada nii
lokaalseid, üleeuroopalisi kui ka globaalseid progressiivseid protsesse.

Post by Kari Käsper
- EL eelarve ja rahastamine ei sõltuks enam nii palju pidevast
liikmesriikide omavahelisest poliitilisest kemplemisest,
- maksuga tagatakse see, et makstakse võrdselt ning kaovad igasugused
soodustingimused teatud riikidele (Inglismaa) (kuna EL on eelkõige
rajatud majandusele, siis oleks loogiline, et EL maks oleks osa
käibemaksust),
- inimesed näevad reaalset summat, mida nad ELile maksavad ja tunnevad
ennast seetõttu rohkem Euroopa Liidu kodanikena,
Asja juures kõige tähtsam on suhtumise muutumine. EL ei ole lihtsalt
mingi rahvusvaheline organisatsioon nagu ÜRO või NATO, kus ainult
riikidel sõnaõigus on, vaid tegemist on ühendusega, kuhu kuuluvad
inimesed, kellel on ELiga oma suhe. St suhe ei ole lineaarne üksikisik -
riik - EL, vaid pigem kolmnurk, kus EL on seotud nii riigiga, kui
rahvaga otse. Samamoodi on rahval suhe nii riigi kui ELiga ja riigil nii
oma rahva kui ELiga.

Kas see viisnurkselt kolmnurkne suhe on ka võimalik arendada orgasmini?

tWCnu

[Tarmo Sepp]

Post by Kari Käsper
EL plaanib sisse seada üle-Euroopalise maksu, mis läheb otse EL eelarvesse.
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=7144444
- inimesed näevad reaalset summat, mida nad ELile maksavad ja tunnevad
inimesed, kellel on ELiga oma suhe. St suhe ei ole lineaarne üksikisik -

See on ju algusest peale plaan olnud, et EU pole mitte riikide liit, vaid
omaette riik. United States of Europe (USE) vs United States of America
(USA).

Maksude kogumisega otse üksikisikult kantakse lihtsalt järjekordselt üks
riigi tunnus liikmesriikidelt EU -le. See on üks väike samm pikas sammude
jadas, mis sisuliselt võõra jurisdiktsiooni alla läinud riikidelt riigi
tunnused ära võtab. Eesti riiki pole varsti enam.

Sisuliselt jääb NSVL -i koosseisu kuulunud Eestit ja EU koosseisu kuuluma
hakkavat Eestit ainsana eristama kultuuriruum, milles osaletakse. Lausa
uskumatu, kuidas iseseisvuse, iseolemise ja vabaduse ideaalid on ca 10
aastaga ära solgitud.

Tsepp

[Tarmo Sepp]

Post by Tarmo Sepp
See on ju algusest peale plaan olnud, et EU pole mitte riikide liit, vaid
omaette riik. United States of Europe (USE) vs United States of America
(USA).

Möödunud nädalast veel üks huvitav paralleel NSVL ja USE vahel -- mõlema
plaanides oli (on) USA -le järelejõudmine ja USA -st ettejõudmine. Tempodki
on sarnased -- 1-2 viisaastakut.

Euroopa Komisjon küll leidis, et 2009. -ks aastaks USA -le järelejõudmine
pole reaalne. Erinevusena tuleb märkida, et EU -l on rohkem enesekriitikat,
kuid eesmärkide ja tempode sarnasus teeb ikka nalja küll.

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp

Post by Tarmo Sepp
See on ju algusest peale plaan olnud, et EU pole mitte riikide liit, vaid
omaette riik. United States of Europe (USE) vs United States of America
(USA).

Möödunud nädalast veel üks huvitav paralleel NSVL ja USE vahel -- mõlema
plaanides oli (on) USA -le järelejõudmine ja USA -st ettejõudmine. Tempodki
on sarnased -- 1-2 viisaastakut.

See ei ole meelevaldne või ideoloogiline paralleel. Omavaheline
võistlemine on *kõigi* majanduslike ühenduste loomuse paratamatu osa,
olgu nad siis riigid, suurfirmad või väikeettevõtjad.

Kui NSVL alles oleks, siis püüaksid kontekstist tulenevalt ka EU ja NSVL
üksteisele järele jõuda ja ette minna.

[Tarmo Sepp]

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp

Post by Tarmo Sepp
See on ju algusest peale plaan olnud, et EU pole mitte riikide liit, vaid
omaette riik. United States of Europe (USE) vs United States of America
(USA).

Möödunud nädalast veel üks huvitav paralleel NSVL ja USE vahel -- mõlema
plaanides oli (on) USA -le järelejõudmine ja USA -st ettejõudmine. Tempodki
on sarnased -- 1-2 viisaastakut.

See ei ole meelevaldne või ideoloogiline paralleel. Omavaheline
võistlemine on *kõigi* majanduslike ühenduste loomuse paratamatu osa,
olgu nad siis riigid, suurfirmad või väikeettevõtjad.

Mis vahet sellel on, kas meelevaldne või mitte. Ise selle paralleeli
tõmbasin.
Siin pole juttu mitte majanduslike ühenduste omavahelisest võistlusest.
Antud juhul püüab majanduslik ühendus (EU) võistelda riigiga (US), kusjuures
esimene neist väidab, et tal pole ambitsioone saada riigiks.

Ka paratamatut pole midagi. Mitte ei mäleta, et Eesti oleks EU kombel
kindlaks määranud vahetähtaegu ja etappe selleks, et näiteks Soomele või
Taanile järele jõuda.

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp

Post by Andres Soolo
See ei ole meelevaldne või ideoloogiline paralleel. Omavaheline
võistlemine on *kõigi* majanduslike ühenduste loomuse paratamatu osa,
olgu nad siis riigid, suurfirmad või väikeettevõtjad.

Mis vahet sellel on, kas meelevaldne või mitte. Ise selle paralleeli
tõmbasin.
Siin pole juttu mitte majanduslike ühenduste omavahelisest võistlusest.
Antud juhul püüab majanduslik ühendus (EU) võistelda riigiga (US), kusjuures
esimene neist väidab, et tal pole ambitsioone saada riigiks.

Majanduslikud ühendused võistlevad riikidega ka paljudel teistel
juhtudel.

Teemast räägib näiteks <http://www.ips-dc.org/reports/top200text.htm>.

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp

Post by Kari Käsper
- inimesed näevad reaalset summat, mida nad ELile maksavad ja tunnevad
inimesed, kellel on ELiga oma suhe. St suhe ei ole lineaarne üksikisik -

See on ju algusest peale plaan olnud, et EU pole mitte riikide liit, vaid
omaette riik. United States of Europe (USE) vs United States of America
(USA).

Nimi saab kõigi eelduste kohaselt midagi muud olevat. Vähemalt praegu
paistab EU end USAga mitmeski mõttes kontrasteerida püüdvat -- kuigi
näiteks moto 'United in diversity' meenutab üsna tugevasti USA esialgset
motot 'E pluribus unum'.

Post by Tarmo Sepp
Maksude kogumisega otse üksikisikult kantakse lihtsalt järjekordselt üks
riigi tunnus liikmesriikidelt EU -le. See on üks väike samm pikas sammude
jadas, mis sisuliselt võõra jurisdiktsiooni alla läinud riikidelt riigi
tunnused ära võtab. Eesti riiki pole varsti enam.

Sõltub. Kas Texast, Oregoni või Minnesotat kõlbab riikideks hüüda?
Paljud riigi tunnused on neil kõigil olemas; teisi -- näiteks
suveräänsust -- jälle ei ole.

Teistpidi ka -- kas rahvusvaheliste lepingutega või ÜRO
resolutsioonidega seotud riiki kõlbab suveräänseks hüüda?

Post by Tarmo Sepp
Sisuliselt jääb NSVL -i koosseisu kuulunud Eestit ja EU koosseisu kuuluma
hakkavat Eestit ainsana eristama kultuuriruum, milles osaletakse.

"Ainsana" on ülearune, isegi, kui kultuuriruum an ainus *algsetest*
erinevustest. Erinev kultuuriruum põhjustab palju muid huvitavaid
erinevusi.

Post by Tarmo Sepp
Lausa
uskumatu, kuidas iseseisvuse, iseolemise ja vabaduse ideaalid on ca 10
aastaga ära solgitud.

Osaliselt tuleb see ilmselt sellest, et 15-10 astat tagasi Suuri
Muudatusi toimetanud ideoloogia ei toetunud niivõrd absoluutse
iseolemise toetumisele kui Suure Pahana tajutud NSVL'i koosseisu
kuulumisele vastandumisele. Viisakad ja diplomaatilised nagu need
eestlased on, püüdsid paljud -- loomulikult mitte kõik -- hoiduda välja
ütlemast, mis neid tegelikult motiveeris ning kui pahaks nad NSVL'i just
peavad; selle asemel oli populaarne teema "riiklik iseseisvus on hea".
(Mõned teised teemad olid ka populaarsed. Ja mõned teised toona
ilmutatud ideaalid paistavad siiamaani elus olevat.)

Selles mõttes olid väljapaistnud ideaalid ja tegelikud ideaalid
üksteisest mõneti erinevad. Eraldiseisvat solkimist ei ole vajagi --
"XXX on paha" ideoloogia kaob niikuinii iseenesest niipea, kui XXX otsa
saab.

[Tarmo Sepp]

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp
Maksude kogumisega otse üksikisikult kantakse lihtsalt järjekordselt üks
riigi tunnus liikmesriikidelt EU -le. See on üks väike samm pikas sammude
jadas, mis sisuliselt võõra jurisdiktsiooni alla läinud riikidelt riigi
tunnused ära võtab. Eesti riiki pole varsti enam.

Sõltub. Kas Texast, Oregoni või Minnesotat kõlbab riikideks hüüda?
Paljud riigi tunnused on neil kõigil olemas; teisi -- näiteks
suveräänsust -- jälle ei ole.

Ei sõltu, ei kõlba. Pole suveräänsust. Pole küll selle ala inimene, aga minu
mälu järgi oli põhilisemaid faktoreid riigi määratlemisel jurisdiktsioon.
Eestil on 1. maist EU jurisdiktsiooni all -- EU seadused ülimad, kõrgeim
seadusandlik võim on ära antud.

Post by Andres Soolo
Teistpidi ka -- kas rahvusvaheliste lepingutega või ÜRO
resolutsioonidega seotud riiki kõlbab suveräänseks hüüda?

Sõltub lepingu sisust. Kui EU-ga liitumiseks on sõlmitud rahvusvaheline
leping, mis kõrgeima seadusandliku võimu ära annab, siis ei kõlba. Sest
lähtudes seadusandlikust võimust võib EU ühel hetkel _teoreetiliselt_
määrata oma kuberneri EU huve Eestis esindama ja siis oleks Eestit paslik
näiteks kolooniaks nimetada.

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp
Lausa
uskumatu, kuidas iseseisvuse, iseolemise ja vabaduse ideaalid on ca 10
aastaga ära solgitud.

Osaliselt tuleb see ilmselt sellest, et 15-10 astat tagasi Suuri
Muudatusi toimetanud ideoloogia ei toetunud niivõrd absoluutse
iseolemise toetumisele kui Suure Pahana tajutud NSVL'i koosseisu
kuulumisele vastandumisele. Viisakad ja diplomaatilised nagu need

Need "viisakad ja diplomaatilised" eestlased laulsid pisar silmas 100-de
tuhandete kaupa isamaalisi laule...

Kindlasti lehvitasid nad sini-must-valget lippu sellepärast, et kollaste
tähtedega sinist polnud saada :) (see oli iroonia)

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp

Post by Andres Soolo
Osaliselt tuleb see ilmselt sellest, et 15-10 astat tagasi Suuri
Muudatusi toimetanud ideoloogia ei toetunud niivõrd absoluutse
iseolemise toetumisele kui Suure Pahana tajutud NSVL'i koosseisu
kuulumisele vastandumisele. Viisakad ja diplomaatilised nagu need

Need "viisakad ja diplomaatilised" eestlased laulsid pisar silmas 100-de
tuhandete kaupa isamaalisi laule...
Kindlasti lehvitasid nad sini-must-valget lippu sellepärast, et kollaste
tähtedega sinist polnud saada :) (see oli iroonia)

Kindlasti. Ilma irooniata.

Paljud NSVL'i väljavihastatud eestlased oleksid liputanud *mistahes*
muud lippu, kui vaid antud oleks. Kasvõi punavalgetriibulist tähtedega
lippu. Arvatavasti ka punast valge rõnga ja pööratud idamaise
päikeseristiga lippu -- noid lippe ega riiki, mida need esindasid, ei
olnud lihtsalt enam pea 40 aastat saadaval.

Lipuvalimismotiive oli loomulikult ka teisi. Sinimustvalge lipu
lehvitamises oli ilmselt oluliselt lihtsam üldrahvalikule konsensusele
jõuda, kui enamike muude lippude lehvitamises. Laulev revolutsioon, kus
igaüks isesugust lippu lehvitab, on aga tunduvalt väiksema tõhususega,
kui niisugune laulev revolutsioon, kus valdav enamus üht ja sama lippu
lehvitab ...

[Tarmo Sepp]

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp
Need "viisakad ja diplomaatilised" eestlased laulsid pisar silmas 100-de
tuhandete kaupa isamaalisi laule...
Kindlasti lehvitasid nad sini-must-valget lippu sellepärast, et kollaste
tähtedega sinist polnud saada :) (see oli iroonia)

Kindlasti. Ilma irooniata.
Paljud NSVL'i väljavihastatud eestlased oleksid liputanud *mistahes*
muud lippu, kui vaid antud oleks. Kasvõi punavalgetriibulist tähtedega

"Paljud", "teatud", "mõned", "tädi Maali" jne... BS. Igasuguseid inimesi on
olemas. Kindlasti lehvitasid teatud osa inimesi madalama elatustasemega
detsiilidest 1940. a punalippe. Kurb on see, et siis läks lisaks veel Vene
tanke vaja, aga nüüd on neid EU lipulehvitajaid nii palju, et enam ei saada
aru neist inimestest, kes lippu ei lehvita.

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp
Antud juhul püüab majanduslik ühendus (EU) võistelda riigiga (US),

kusjuures

Post by Andres Soolo
Majanduslikud ühendused võistlevad riikidega ka paljudel teistel
juhtudel. Teemast räägib näiteks

<http://www.ips-dc.org/reports/top200text.htm>.

Selle lingi all olev loetelu pole veel võistlus USA majandusega. EU nimelt
on seadnud endale lausa vahetulemuste loetelu 2004. -ks aastaks selle jaoks,
et 2009. -ks aastaks USA -le järele jõuda.

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp

Post by Andres Soolo
Kindlasti. Ilma irooniata.
Paljud NSVL'i väljavihastatud eestlased oleksid liputanud *mistahes*
muud lippu, kui vaid antud oleks. Kasvõi punavalgetriibulist tähtedega

"Paljud", "teatud", "mõned", "tädi Maali" jne... BS. Igasuguseid inimesi on
olemas. Kindlasti lehvitasid teatud osa inimesi madalama elatustasemega
detsiilidest 1940. a punalippe. Kurb on see, et siis läks lisaks veel Vene
tanke vaja, aga nüüd on neid EU lipulehvitajaid nii palju, et enam ei saada
aru neist inimestest, kes lippu ei lehvita.

Oluline tähelepanek on, et toonane ideoloogia dissidente üldse ei
kannatanud, mistõttu lipu-mitte-lehvitajad tuli elimineerida. EU
ideoloogia -- vähemalt praegu -- seda ei nõua. See toob automaatselt
kaasa selle, et kui lipu-mitte-lehvitajaid piisavalt vähe on, ei olegi
tanke tarvis.

Ja loomulikult ei ole vähetähtis ka see, et kui lipu-mitte-lehvitajaid
liiga palju oleks, võiksid teatavad majanduslikku laadi sanktsioonid
riiklikku otsustust märksa tõhusamini mõjutada, kui tankide kasutamine.
Sealjuures jääks valitsuse kontinuiteet näiliselt alles -- umbes
samamoodi, nagu jaapani keisri Hirohito oma 1945. aastal. Too jäi
mäletatavasti sõja kaotamise järel keisriks edasi, talt võeti lihtsalt
enamik võimu ära ja tal ei lubatud end enam jumalatest põlvnevaks hüüda.

Post by Tarmo Sepp

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp
Antud juhul püüab majanduslik ühendus (EU) võistelda riigiga (US),

kusjuures

Post by Andres Soolo
Majanduslikud ühendused võistlevad riikidega ka paljudel teistel
juhtudel. Teemast räägib näiteks

<http://www.ips-dc.org/reports/top200text.htm>.
Selle lingi all olev loetelu pole veel võistlus USA majandusega. EU nimelt
on seadnud endale lausa vahetulemuste loetelu 2004. -ks aastaks selle jaoks,
et 2009. -ks aastaks USA -le järele jõuda.

Jah. Minu teada on ka Hiina Rahvavabariigil säherdune eesmärk olemas,
ainult aastanumbrid on teised. Mis siis?

Muide, omal ajal oli Hiina Keisririik niisamuti föderaalriik, kui USA
tänapäeval. Pikka aega kestnud terviklikkus ja riigivõimu suhteline
stabiilsus on lihtsalt sisemised piirid aegamisi ära lahustanud ja
valitsevad struktuurid kokku sulandanud.

[Tarmo Sepp]

Post by Andres Soolo

Post by Tarmo Sepp
on seadnud endale lausa vahetulemuste loetelu 2004. -ks aastaks selle jaoks,
et 2009. -ks aastaks USA -le järele jõuda.

Jah. Minu teada on ka Hiina Rahvavabariigil säherdune eesmärk olemas,
ainult aastanumbrid on teised. Mis siis?

Ei midagi erilist :). Lihtsalt lõbus on lahutada 2009-2004 ja leida
analoogiaid Hruðtðovi aegsete viisaastakuplaanidega USA -le järelejõudmiseks
ja sellest ettejõudmiseks.

Pole mingeid põhimõttelisi ja maailmavaatelisi probleeme ega lahendusi,
milles keegi Soolot veenda suudaks. Ei ürita seda minagi :)

Tsepp

[Tõnu Tõnso]

Post by Tarmo Sepp
Ei midagi erilist :). Lihtsalt lõbus on lahutada 2009-2004 ja leida
analoogiaid Hruštšovi aegsete viisaastakuplaanidega USA -le järelejõudmiseks
ja sellest ettejõudmiseks.

Bernie Ecclestone, kes on F1-le elu sisse puhunud, aga praegu paneb järjest

Post by Tarmo Sepp
10 aasta pärast on Euroopa majandus kolmanda maailma tasemel. Euroopal ei ole
lootustki võidelda Lõuna-Korea, India ja Hiinaga.

Ärge muretsege, tootmine on juba Euroopast minema kolinud,
varsti kolib kõik muu kah järele - see on paratamatus. Ka see
kirutav bürokraatia kaob, sest mille kuradi pärast peaksid
tugevnenud hiinlased, jaapanlased ja korealased pidama üleval mingeid kontoreid Euroopas.

Euroopa tegevusvaldkonnaks jääb vanade losside jms kultuurikihi algelementideks
(kivideks) lammutamine ja tükikaupa müük Aasia turistidele.
Vanad kunstigaleriid lähevad pankrotti ja müüakse pilthaaval maha jõukatele
jaapanlastele, ameeriklastele ja korealastele.

Linnaväljakud kaevatakse üles, seal hakkavad õitsema mooni- ning kanepiväljad;
kesist saaki koristavad neil aga muhameedliku taustaga sisserändajad.

Giidid veavad turistigruppe vahel ka valgete pärismaalaste reservaatidesse,
kus ärajoonud olekus memmed pakuvad külalistele kama ja taadid panevad joodeldust.

TT, tulevaste
aborigeenide esiisa

[T6nu Ploompuu]

Tere

Post by Tarmo Sepp

- inimesed näevad reaalset summat, mida nad ELile maksavad ja tunnevad
inimesed, kellel on ELiga oma suhe. St suhe ei ole lineaarne üksikisik -

See on ju algusest peale plaan olnud, et EU pole mitte riikide liit, vaid
omaette riik. United States of Europe (USE) vs United States of America
(USA).

Nimi saab kõigi eelduste kohaselt midagi muud olevat. Vähemalt praegu
paistab EU end USAga mitmeski mõttes kontrasteerida püüdvat -- kuigi
näiteks moto 'United in diversity' meenutab üsna tugevasti USA esialgset
motot 'E pluribus unum'.

Praeguse filoloogilise hüperinflatsiooni/muude filoloofiliste
kuritarvituste tingimustes pole mingit uut asju tähistavatel
täheühenditel enam mingit seost neid täheühendeid kandvate sõnade senise
sisuga. Selle ainuke ülesanne on lolle lüpsta, lüpsta neid lapsemeelseid,
kes lollidena uskuma jäävad (lollide petmine pole kuskil kunagi keelatud,
ka ise toetan seda mõtet; ainult enda jõuga lolliks tegemisega - "sa pead
olema loll" ei ole nõus).

Post by Tarmo Sepp
Sisuliselt jääb NSVL -i koosseisu kuulunud Eestit ja EU koosseisu kuuluma
hakkavat Eestit ainsana eristama kultuuriruum, milles osaletakse.

"Ainsana" on ülearune, isegi, kui kultuuriruum an ainus *algsetest*
erinevustest. Erinev kultuuriruum põhjustab palju muid huvitavaid
erinevusi.

Ma ei saa aru, mis kultuurist saab rääkida raha puhul. Kas
rahapaberis/kuldmündis on oma kultuur või?
Kapitalil ei ole kodumaad.
Euroopa liit on kapitali ainuvalitsemise impeerium.
Kultuur on lollidele, et neid lihtsam lüpsta oleks.
Senine inimese osatähtsus väheneb pidevalt selles ruumis. Mida väiksema
osatähtsusega on üksikisik kogumassis, seda tühisem on kultuuri võimalik
mõju.

Post by Tarmo Sepp
Lausa
uskumatu, kuidas iseseisvuse, iseolemise ja vabaduse ideaalid on ca 10
aastaga ära solgitud.

Osaliselt tuleb see ilmselt sellest, et 15-10 astat tagasi Suuri
Muudatusi toimetanud ideoloogia ei toetunud niivõrd absoluutse
iseolemise toetumisele kui Suure Pahana tajutud NSVL'i koosseisu
kuulumisele vastandumisele. Viisakad ja diplomaatilised nagu need
eestlased on, püüdsid paljud -- loomulikult mitte kõik -- hoiduda välja
ütlemast, mis neid tegelikult motiveeris ning kui pahaks nad NSVL'i just
peavad; selle asemel oli populaarne teema "riiklik iseseisvus on hea".
(Mõned teised teemad olid ka populaarsed. Ja mõned teised toona
ilmutatud ideaalid paistavad siiamaani elus olevat.)

See heietus meenutab: "Jüri arvab, et Mari mõtleb, et jüri kahtlustab, et
Mari arvab...

Muidugi, orjahinged on avastanud, et neil pole hozjaini, need nutavad
ühtviisi taga SS-SRi kui unistavad EU pudrumägedest. Kümne aasta eest ei
suutnud nad avaldada oma instinkte - olid rahulolevalt uimased ja läksid
massiga kaasa nagu alati.
Orjadel ei ole tulevikku, neil on vaid olevik, neil on vaid ajaloo lõpp.
Lõplik ajaloo lõpp.

Tõnu

[Lembit Soolo]

Post by T6nu Ploompuu
Tere
Praeguse filoloogilise hüperinflatsiooni/muude filoloofiliste
kuritarvituste tingimustes pole mingit uut asju tähistavatel
täheühenditel enam mingit seost neid täheühendeid kandvate sõnade senise
sisuga. Selle ainuke ülesanne on lolle lüpsta, lüpsta neid lapsemeelseid,
kes lollidena uskuma jäävad (lollide petmine pole kuskil kunagi keelatud,
ka ise toetan seda mõtet; ainult enda jõuga lolliks tegemisega - "sa pead
olema loll" ei ole nõus).

LS: Mäletan selgelt NSVL aega. Noored ilmselt ei mäleta.
Siis oli kohustus olla loll. Kes oli liiga tark aga mitte nii tark,
et oma tarkust varjata oskas, need surid Siberis või vangilaagrites.
Hiljem inimesed õppisid mitte liiga targad olema ja olukord ka
pehnenes kapisut. Tarka lihtsalt lüpsti rohkem. Kooskõlas
loosungiga: Igaltühelt tema võimete järgi! Tasu tema vajaduste järgi!
Konkreetse töö ja tasu suuruse määrasid parteilased. Kes oskas ennast
rumalama ja saamatumana näidata, sellel oli kergemad normid.

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
Sisuliselt jääb NSVL -i koosseisu kuulunud Eestit ja EU koosseisu kuuluma
hakkavat Eestit ainsana eristama kultuuriruum, milles osaletakse.

"Ainsana" on ülearune, isegi, kui kultuuriruum an ainus *algsetest*
erinevustest. Erinev kultuuriruum põhjustab palju muid huvitavaid
erinevusi.

Ma ei saa aru, mis kultuurist saab rääkida raha puhul. Kas
rahapaberis/kuldmündis on oma kultuur või?
Kapitalil ei ole kodumaad.

LS: Mulle isiklikult ja paljudele teistele ka ei meeldi elada
kultuuriruumis kus isegi kirjutusmasin, õmblusmasin on mittetöise tulu
allikas ja tuleb konfiskeerida. Kus ei ilmu hvitavaid raamatuid,
sest Glavlit ei luba. Mulle ei meeldiks elada ka nii, et pean seitse
korda päevas palvetama Meka poole. Kui ei palveta, siis järgnevad mingid
karistused.

Post by T6nu Ploompuu
Kultuur on lollidele, et neid lihtsam lüpsta oleks.

LS: Lollil ja targal pole kindlat piiri. Enamus on mõnes osas loll,
teises osas tark. Lehmal pole midagi selle vastu, et teda lüpstakse. Ta
saab vastu üsna murevaba elu. Uuemates lautades isegi vesivoodid.

Post by T6nu Ploompuu
Tõnu

[Andres Soolo]

Post by T6nu Ploompuu

"Ainsana" on ülearune, isegi, kui kultuuriruum an ainus *algsetest*
erinevustest. Erinev kultuuriruum põhjustab palju muid huvitavaid
erinevusi.

Ma ei saa aru, mis kultuurist saab rääkida raha puhul. Kas
rahapaberis/kuldmündis on oma kultuur või?

Kultuur ei ole rahas kui objektis.
Kultuur on raha liigutamise voogudes, tingimustes, tavades ja
lepingutes.

Kultuur on ka inimsuhetes, mida too raha liigutamine -- otseselt ja
kaudselt -- mõjutab.

Nii näiteks on Schengeni lepe ühelt poolt majanduslik otsus, teiselt
poolt aga mõjutab märgatavalt asjaosaliste kultuuri -- peamiselt
senieksisteerivate kultuuride segamise ja rekombineerimise teel.

Post by T6nu Ploompuu
Kapitalil ei ole kodumaad.

Kapitali omanikel on sellegipoolest kultuur.
Ja erinevad kapitalistid kulutavad -- või teenivad -- oma kapitali
erinevate tõekspidamiste põhjal.

Post by T6nu Ploompuu
Euroopa liit on kapitali ainuvalitsemise impeerium.
Kultuur on lollidele, et neid lihtsam lüpsta oleks.

Mäletatavasti Euroopa Liit ise muud kultuuri peale Brüsseli
bürookultuuri ei tekita. Ülejäänud kultuuri eest peavad hea seisma
inimesed ja teised olevused.

See aga ei tähenda, et Euroopa Liidu tekkimine ei mõjutaks nonde
inimeste kultuuri ja kultuuriehitamise tõhusust mitmesugustes
huvitavates suundades.

Post by T6nu Ploompuu
Senine inimese osatähtsus väheneb pidevalt selles ruumis.

Jah, aga see ei ole EL'ile ainuomane. Üksikisiku osatähtsuse langus
tuleneb ühest küljest Maa rahvaarvu pidevast kasvamisest, teiselt poolt
jälle korporatsioonide -- juriidiliste isikute -- osatähtsuse tõusust.

Post by T6nu Ploompuu
Mida väiksema
osatähtsusega on üksikisik kogumassis, seda tühisem on kultuuri võimalik
mõju.

Ei sugugi. Üksikisikud ei ole ainsad, kes on võimelised kultuuri kandma
-- paljud kultuurilised nähtused elavad just nimelt massides.

Edasi, keskmine üksikisik ja statistilised maksimumid on väga erinevad
nähtused. Keskmise rehkendamisel on näiteks ka kõik Kolmepoolse
Komisjoni liikmed üksikisikud, kuid nende osatähtsus on juba
definitsiooni põhjal keskmisest tunduvalt kõrgem.

Post by T6nu Ploompuu
Orjadel ei ole tulevikku, neil on vaid olevik, neil on vaid ajaloo lõpp.
Lõplik ajaloo lõpp.

Aga kas Platoni valgustatud monarhi -- mis iseenesest on midagi väga
ebademokraatlikku -- alamatel on tulevik?

Muidugi tuleks kõigepealt kokku leppida, kas nood alamad
kvalifitseeruvad orjadeks.

[T6nu Ploompuu]

Tere

See ei ole meelevaldne või ideoloogiline paralleel. Omavaheline
võistlemine on *kõigi* majanduslike ühenduste loomuse paratamatu osa,
olgu nad siis riigid, suurfirmad või väikeettevõtjad.

Mis vahet sellel on, kas meelevaldne või mitte. Ise selle paralleeli
tõmbasin.
Siin pole juttu mitte majanduslike ühenduste omavahelisest võistlusest.
Antud juhul püüab majanduslik ühendus (EU) võistelda riigiga (US), kusjuures
esimene neist väidab, et tal pole ambitsioone saada riigiks.

Majanduslikud ühendused võistlevad riikidega ka paljudel teistel
juhtudel.

Lauses on kasutatud vale ajavormi. Majanduslikud ühendused võistleSID
(demikraatlike) riikidega ehk veel paarkümmend aastat tagasi. Praegu on
kord majas. Praeguseks ajaks on riigi mõiste oluliselt muutunud, võrreldes
sellega, milliseks on ta kujundatud helgete lapsepõlvemälestuste läbi
muinasjuttude abil. Eriti on teisenenud demokraatliku riigi mõiste. Veelgi
enam on teisenenud riigi mõiste Eestis - oli ju Eesti Vabariik om a sünnil
ebanormaalne riik, ebanormaalselt demokraatlik, ekstremistlikult
demokraatlik. Kui mitte oma valitsemispüramiidi tipult, siis valitsetava
enamuse struktuurilt kindlasti. (NB! Maareform Zimbabve stiilis!).

Praegusaegne (dem) riik on aga saanud kapitalipoolse alamate haldamise
asutuseks, riik on teisenenud alamatele kapitali huvide pealesurumise
vahendiks. Ja demokraatlikud püramiidskeemid võimaldavad seda teostada
alamate endi kätega. Alamad püstitavad rõõmuga vägistamise vahendeid,
hüppavad ise rõõmuga sinna peale, lasevad end (suure hala saatel)
mõnitada, püstitavad võllaid ja vajutavad ise kangile, misjärel neid
mõnuga aegamisi neljaks rebitakse...

Tõnu

[Tarmo Sepp]

Post by T6nu Ploompuu
muinasjuttude abil. Eriti on teisenenud demokraatliku riigi mõiste. Veelgi
enam on teisenenud riigi mõiste Eestis - oli ju Eesti Vabariik om a sünnil
ebanormaalne riik, ebanormaalselt demokraatlik, ekstremistlikult
demokraatlik. Kui mitte oma valitsemispüramiidi tipult, siis valitsetava
enamuse struktuurilt kindlasti. (NB! Maareform Zimbabve stiilis!).
Praegusaegne (dem) riik on aga saanud kapitalipoolse alamate haldamise
asutuseks, riik on teisenenud alamatele kapitali huvide pealesurumise
vahendiks. Ja demokraatlikud püramiidskeemid võimaldavad seda teostada
alamate endi kätega. Alamad püstitavad rõõmuga vägistamise vahendeid,
hüppavad ise rõõmuga sinna peale, lasevad end (suure hala saatel)
mõnitada, püstitavad võllaid ja vajutavad ise kangile, misjärel neid
mõnuga aegamisi neljaks rebitakse...
Tõnu

George Soros olevat öelnud umbes nii, et demokraatia ei kõlba kuhugi, aga
midagi paremat pole kah välja mõeldud. Võibolla on tal õigus.

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp
George Soros olevat öelnud umbes nii, et demokraatia ei kõlba kuhugi, aga
midagi paremat pole kah välja mõeldud. Võibolla on tal õigus.

Minu andmeil omistatakse seda tsitaati tavaliselt sir Winston
Churchillile, ja tema ei olnud nähtavasti ka esimene. Näiteks
<http://www.quotationspage.com/quotes/Sir_Winston_Churchill/21> kirjutab
nii:

} Many forms of Government have been tried, and will be tried in this
} world of sin and woe. No one pretends that democracy is perfect or
} all-wise. Indeed, it has been said that democracy is the worst form
} of government except all those other forms that have been tried from
} time to time.
} -- Sir Winston Churchill, Hansard, November 11, 1947

[T6nu Ploompuu]

Tere

Post by Andres Soolo

"Ainsana" on ülearune, isegi, kui kultuuriruum an ainus *algsetest*
erinevustest. Erinev kultuuriruum põhjustab palju muid huvitavaid
erinevusi.

Ma ei saa aru, mis kultuurist saab rääkida raha puhul. Kas
rahapaberis/kuldmündis on oma kultuur või?

Kultuur ei ole rahas kui objektis.
Kultuur on raha liigutamise voogudes, tingimustes, tavades ja
lepingutes.

Kahuks on raha liigutamise viisid, raha voogude liikumine piisavalt suurte
summade korral objektiivne, ei sõltu enam sellest, subjektiivsusest, kes
ja kuidas liigutab. Seda tähendab kapitali kodumaatus. Kultuur mõjutAS
kapitali liikumist veel siis, kui raha liikumise ahel oli lühike -
laenaja-pankur-investeerija. Praegused kapitali genereerimise viisid
(nt. keerukad aktsiatehingud) nõrgendavad seda. Ja moraali (tavad,
tingimused, lepingud) töötab globaalse kapitali tingimustes selle
võimalikul kõige madalamal tasemel. Kui venemaal liigub kapital
amoraalselt, siis peab see ka mujal hakkama sama amoraalselt liikuma,
muidu voolab see kõik kõige amoraalsemasse kohta kokku (s.t. varastatakse
sinna kokku).
Kapital on kunagine hea asi, mis on inimkonnal ja kultuuril üle pea
kasvanud.

Post by Andres Soolo
Kultuur on ka inimsuhetes, mida too raha liigutamine -- otseselt ja
kaudselt -- mõjutab.

Anonüümse kapitali liigutamine (=objektiivne liikumine) mõjutab kindlasti
inimsuhteid = kultuuri. Nimelt lõhub seda kui segavat asja igal
võimalusel, muutes kõik inimsuhete võimalused vaid rahalisteks,
kõrvaldades alternatiivid.

Post by Andres Soolo
Nii näiteks on Schengeni lepe ühelt poolt majanduslik otsus, teiselt
poolt aga mõjutab märgatavalt asjaosaliste kultuuri -- peamiselt
senieksisteerivate kultuuride segamise ja rekombineerimise teel.

Rekombineerimist tuleb mõista energeetiliselt kõige võimalikuma
sündmusena - s.t. rekombineerib kõigist kokku hetkel kõige nirumat
_võimalikku_. (On olemas muidugi veel nirumaid variante, aga neid pole
hetkel _veel_ võimalik kokku sobitada...)

Post by Andres Soolo

Kapitalil ei ole kodumaad.

Kapitali omanikel on sellegipoolest kultuur.
Ja erinevad kapitalistid kulutavad -- või teenivad -- oma kapitali
erinevate tõekspidamiste põhjal.

Kapitalil pole omanikke, kapitalil on teenindajad (=suurliigutajad).

Post by Andres Soolo

Euroopa liit on kapitali ainuvalitsemise impeerium.
Kultuur on lollidele, et neid lihtsam lüpsta oleks.

Mäletatavasti Euroopa Liit ise muud kultuuri peale Brüsseli
bürookultuuri ei tekita. Ülejäänud kultuuri eest peavad hea seisma
inimesed ja teised olevused.

Just, Brüssel tekitab vaid bürootsivilisatsiooni (kultuuriks on seda niru
nimetada). Ja ülejäänu eest peavad inimesed ise hea seisma, kui neil
selleks Püha Brüsseli Lehma kohustuslikust kummardamisest aega ja jõudu
üle jääb. Et seda üle ei jääks, selle eest hoolitseb mammalikult igal
võimalikul viisil bürokraatiatsivilisatsioon.

Post by Andres Soolo
See aga ei tähenda, et Euroopa Liidu tekkimine ei mõjutaks nonde
inimeste kultuuri ja kultuuriehitamise tõhusust mitmesugustes
huvitavates suundades.

Just. Mõjutab! (vt. eelmine)

Post by Andres Soolo

Senine inimese osatähtsus väheneb pidevalt selles ruumis.

Jah, aga see ei ole EL'ile ainuomane. Üksikisiku osatähtsuse langus
tuleneb ühest küljest Maa rahvaarvu pidevast kasvamisest, teiselt poolt
jälle korporatsioonide -- juriidiliste isikute -- osatähtsuse tõusust.

Üksikisiku ja massi käitumine on erinevad. Üksikisik peab suhtlema
välisega, peab ennast arendama, mass suhtleb vaid enda sees, on suletud
välisele, on suletud arengule. Otsused, mis avardavad võimalusi isikul
vastutada ise iseenda eest, arendavad ühiskonda, otsused, mis suunavad
isikut ühiskonda teenima läbi massi, lükkavad ühiskonda ajaloo lõpu poole.
Praegune EU kiidu all Eestis toimuv kõikvõimalike vastutuste riigistamine
ja järgnev kapitalile rastamine on 101% ajaloo lõpu poole rännak.

Post by Andres Soolo

Mida väiksema
osatähtsusega on üksikisik kogumassis, seda tühisem on kultuuri võimalik
mõju.

Ei sugugi. Üksikisikud ei ole ainsad, kes on võimelised kultuuri kandma
-- paljud kultuurilised nähtused elavad just nimelt massides.

Massi"kultuur" on süsteemi sissepoole suunatud vahend. Massikultuur on
vajalik masside kõrvaldamiseks ajaloo areenilt (kui ruun on oma töö
teinud, tuleb ta kiresti rebastele saata, ilma igasuguste lisanuttudeta).
Inimkonna kultuur on sündinud inimühiskonna vajadusest suhelda tema
ümbrusega.

Post by Andres Soolo
Edasi, keskmine üksikisik ja statistilised maksimumid on väga erinevad
nähtused. Keskmise rehkendamisel on näiteks ka kõik Kolmepoolse
Komisjoni liikmed üksikisikud, kuid nende osatähtsus on juba
definitsiooni põhjal keskmisest tunduvalt kõrgem.

Orjadel ei ole tulevikku, neil on vaid olevik, neil on vaid ajaloo lõpp.
Lõplik ajaloo lõpp.

Aga kas Platoni valgustatud monarhi -- mis iseenesest on midagi väga
ebademokraatlikku -- alamatel on tulevik?
Muidugi tuleks kõigepealt kokku leppida, kas nood alamad
kvalifitseeruvad orjadeks.

"Demokraatia" ori vägistab end vabatahtlikult ise, türanni ori laseb end
teistel mõnitada. Tulemus on sama. Võimalused on erinevad. Türannia
struktuur väljast pealesurutuna on nõrgem, purustatavam, küps demokraatia
võimaldab inimest enesetsensuuri abil puhastada igasugusest struktuurile
vastuhakkamisest, on töökindlam ja hävitavam.

Tõnu

[T6nu Ploompuu]

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
muinasjuttude abil. Eriti on teisenenud demokraatliku riigi mõiste. Veelgi
enam on teisenenud riigi mõiste Eestis - oli ju Eesti Vabariik om a sünnil
ebanormaalne riik, ebanormaalselt demokraatlik, ekstremistlikult
demokraatlik. Kui mitte oma valitsemispüramiidi tipult, siis valitsetava
enamuse struktuurilt kindlasti. (NB! Maareform Zimbabve stiilis!).
Praegusaegne (dem) riik on aga saanud kapitalipoolse alamate haldamise
asutuseks, riik on teisenenud alamatele kapitali huvide pealesurumise
vahendiks. Ja demokraatlikud püramiidskeemid võimaldavad seda teostada
alamate endi kätega. Alamad püstitavad rõõmuga vägistamise vahendeid,
hüppavad ise rõõmuga sinna peale, lasevad end (suure hala saatel)
mõnitada, püstitavad võllaid ja vajutavad ise kangile, misjärel neid
mõnuga aegamisi neljaks rebitakse...

George Soros olevat öelnud umbes nii, et demokraatia ei kõlba kuhugi, aga
midagi paremat pole kah välja mõeldud. Võibolla on tal õigus.

Samad sõnad võib öelda diktatuuri (monarhia) kohta. Asi on selles, et
"küps" demokraatia muutub nii mädaks, et võtab igasugused elulootused.
Samaväärselt kui türannia.
Kui poolik peab olema demokraatia, kui valgustatud monarhia, et ühiskond
oleks arenguvõimeline ja püsiv? Poolesaja aasta eest, kui neid sõnu välja
öeldi, oli demokraatia vee hulga toorem, sellest hetkeseisust lähtudes
võis vast tõepoolest nii öelda.

Tõnu

[Tarmo Sepp]

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
George Soros olevat öelnud umbes nii, et demokraatia ei kõlba kuhugi, aga
midagi paremat pole kah välja mõeldud. Võibolla on tal õigus.

Samad sõnad võib öelda diktatuuri (monarhia) kohta. Asi on selles, et
"küps" demokraatia muutub nii mädaks, et võtab igasugused elulootused.
Samaväärselt kui türannia.
Kui poolik peab olema demokraatia, kui valgustatud monarhia, et ühiskond
oleks arenguvõimeline ja püsiv? Poolesaja aasta eest, kui neid sõnu välja
öeldi, oli demokraatia vee hulga toorem, sellest hetkeseisust lähtudes
võis vast tõepoolest nii öelda.

Võibolla pole probleem selles, et demokraatia oleks liiga küps. Võibolla on
demokraatia lihtsalt pisut
enneaegne. Kujutagem nüüd ette (peaaegu) absoluutset "rahva võimu":

* oluliste otsustuste jaoks viiakse läbi referendum
* rahva poolt otse valitavatel ametikohtadel otsustavad ametnikud
vähemolulisi küsimusi
* rahvas on piisavalt tark olemaks objektiivne referendumil ja ametnike
valimisel
* piisav infotehniline tase esimese kahe punkti teostamiseks ühiskonnale
vähimressursinõudlikul viisil

Esimeses punktis ligineb sellele ühiskonnale Sveits, mis (kas see on ikka
kokkusattumus?) pole ka EU liige.
Sellele ühiskonnale lähendab Eestit kasvav haridustase. Ja just mitte kutse-
vaid pigem akadeemilise hariduse osas. See oleks nüüd ka vastuväide
hüüdlausele, et meil pole vaja bakalaureusi, magistreid ja doktoreid, vaid
spetsialiste.

Tehniliselt lähendab võimu rahvale infotehnoloogia. Seda nii info
kättesaadavust suurendades (info on võimu eelduseks), kui ka
otsustusprotsessi lähemale toomisel. Infotehnoloogias on suur jõud.
Arvatavasti oleks ka NSVL plaanimajandus olnud hoopis midagi muud, kui
infotehnoloogia oleks olnud sellel tasemel, kus see on praegu või, ütleme, 5
aasta pärast Venemaal.

Seda kõike arvestades pakuksin ma välja siiski, et demokraatia on siiski
"parim", aga pinnas demokraatia jaoks pole piisavalt viljakas.

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp
Tehniliselt lähendab võimu rahvale infotehnoloogia. Seda nii info
kättesaadavust suurendades (info on võimu eelduseks), kui ka
otsustusprotsessi lähemale toomisel. Infotehnoloogias on suur jõud.
Arvatavasti oleks ka NSVL plaanimajandus olnud hoopis midagi muud, kui
infotehnoloogia oleks olnud sellel tasemel, kus see on praegu või, ütleme, 5
aasta pärast Venemaal.

Muide, NSVL'i ideoloogia oli ideoloogiliselt lääneliku Internetiga
ühildumatu -- kontrollitavuse ja "liigse anarhia" pärast.

Huvitavamaid võrdlusmaterjale leiaksime, kui vaatleksime, kuidas Hiina
Rahvavabariik praegu Internet'i endale meelepäraseks vormida püüab.

[T6nu Ploompuu]

Tere

Post by Tarmo Sepp
olemas. Kindlasti lehvitasid teatud osa inimesi madalama elatustasemega
detsiilidest 1940. a punalippe. Kurb on see, et siis läks lisaks veel Vene
tanke vaja, aga nüüd on neid EU lipulehvitajaid nii palju, et enam ei saada
aru neist inimestest, kes lippu ei lehvita.

Oluline tähelepanek on, et toonane ideoloogia dissidente üldse ei
kannatanud, mistõttu lipu-mitte-lehvitajad tuli elimineerida. EU
ideoloogia -- vähemalt praegu -- seda ei nõua. See toob automaatselt
kaasa selle, et kui lipu-mitte-lehvitajaid piisavalt vähe on, ei olegi
tanke tarvis.

Väga õige täpsustus - "vähemalt praegu".

Ja loomulikult ei ole vähetähtis ka see, et kui lipu-mitte-lehvitajaid
liiga palju oleks, võiksid teatavad majanduslikku laadi sanktsioonid
riiklikku otsustust märksa tõhusamini mõjutada, kui tankide kasutamine.
Sealjuures jääks valitsuse kontinuiteet näiliselt alles -- umbes
samamoodi, nagu jaapani keisri Hirohito oma 1945. aastal. Too jäi

Eesmärk on ju sama, manipuleerimise tehnoloogia peenem. Lõpuks ikka
"Töötava rahva miiting Võidu väljakul toetas tungivalt liitu astumist."

Tõnu

[T6nu Ploompuu]

Tere

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
Samad sõnad võib öelda diktatuuri (monarhia) kohta. Asi on selles, et
"küps" demokraatia muutub nii mädaks, et võtab igasugused elulootused.
Samaväärselt kui türannia.
Kui poolik peab olema demokraatia, kui valgustatud monarhia, et ühiskond
oleks arenguvõimeline ja püsiv? Poolesaja aasta eest, kui neid sõnu välja
öeldi, oli demokraatia vee hulga toorem, sellest hetkeseisust lähtudes
võis vast tõepoolest nii öelda.

* oluliste otsustuste jaoks viiakse läbi referendum

Hea otsuse legaliseerimise demokraatlik mehhanism, aga otsuse headust ei

Post by Tarmo Sepp
* rahvas on piisavalt tark olemaks objektiivne referendumil ja ametnike
valimisel

"Hea demokraatia" on tõepoolest teabepõhine. "Halb demokraatia" on
teabesarnase asjanduse põhine.
Kui tark on piisavalt tark? Parima otsuse tegemiseks peab valdama kogu
olemasolevat teavet. Inimese ajalise piiratuse tõttu peab ta peale
demokraatlike otsuste jaoks vajaliku teabe valdama ka elu seeshoidmise
bioloogilise-ainelise külje alast teavet. Järelikult enamus inimesi ei
valda piisavalt teavet otsuste tegemiseks. Väikses süsteemis vast küll
(elujõuline vald = Keskaegne kihelkond), vürstiriigis ehk ka veel kuidagi,
aga impeeriumis on see utoopia.
Süsteem on nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Demokraatia on nii
tark ja edumeelne, kui tark ja edumeelne on tema kõige lollim ja nürim
häälejõuline rühm. Miinus teabesarnasel asjandusel põhinev.

Post by Tarmo Sepp
* piisav infotehniline tase esimese kahe punkti teostamiseks ühiskonnale
vähimressursinõudlikul viisil

Infotehnoloogia toodab samaväärselt teabega teabesarnast asjandust
(eelmisel nädalavahetusel ~60 tunni jooksul saabus mu e-postkasti 92
junni... Muidugi, selle taga on ka enese aastatetagust lolli
lihtsameelsust Interneti näppimisel-tundmaõppimisel).

Siit jõudsime tarkuse kahepalgelisuse juurde - tarkus on kasutatav nii
heade otsuste tegemiseks, kui ka headuse kuritarvitamiseks. Ehk: varas on
alati lukust sammu võrra ees.

Võib appi võtta ka evolutsiooni üldised seaduspärad: Evolutsioon on
toidu paremini kasutama õppimine (~võitlus~konkurents toidu pärast) ja
võidujooks parasiitidega. Varas on üks parasiidi vorme viiruste,
haigusepisikute, täide, puukide jne kõrval. Muud mõjurid nt. kiskjad, on
vähemolulised.
Sealjuures enamuse maailma loomaaia kirevusest on loonud võidujooks
parasiitidega. Elutootja üritab pidevalt leida uusi vahendeid kutsumata
manulistest vabanemiseks, viimased aga õpivad "surmahirmuga" üsna kiiresti
uued kaitsesüsteemid selgeks, leiavad sealt "turvaaugud" ja elavad taas
õnnelikult edasi kuni järgmise elutootja kavaldamiseni. Sealjuures
elutootja tegeleb suure osa ajast elu tootmisega ja natuke aega
turvasüsteemide loomisega, parasiit pühendub täielikult turvaaukude
otsimisele.

Ja nüüd demokraatia - ka see on üks elusüsteem, selle sotsiaalne erivorm.
Ja peaks olema ühiskonna pidevuse tagaja, elutootja. Seesama demokraatia
"saastub" oma toimimise jooksul (kümnendite-sajanditega) soovimatute
manukatega, samamoodi kui inimene (ja iga teine elusindiviid) elu jooksul
kogub endasse viiruseid, paelusse, kurje mõtteid jms. "parasiitset
saasta". On ravivõtteid mõnede usside väljaajamiseks, enamus aga tunnevad
end hästi peremehe surmani. Noor on puhas, vaba võitlusest parasiitidega,
täiskasvanu kannab neid juba olulisel hulgal kaasas, kuid suudab veel
midagi muud ka teha, vana on "küps", peaaegu kogu tema energia kulub
parasiitidevastasele võitlusele ja kunagiste parasiitide jäätud
armide-häiretega tegelemisele. (Vananemine pole siiski ainult parasiitide
tegevuse otsene tagajärg, sel on ka isendist kõrgema süsteemi arengut
kiirendav toime.) Rauk kulutab sageli suurema osa enda sissetulekust
ravimitele, suurema osa ajast raviprotseduuridele, seega parasiitidele.

Sama moodi on demokraatiaga (ja täpselt sama moodi ka autokraatiaga!) -
noor, sündiv demokraatia on "kandiline", aga puhas, suureks kasvanu kõige
võimekam, aga oma mõnede kuritarvitajatega, küpse demokraatia toimimine
seisneb eelkõige kaitsevahendite otsimises ebateabe vastu, demokraatia kui
riigi püsimise tagaja on muutunud ebateabe vastase võitluse keskuseks,
unustanud kõik eluks vajalikud suhted ümbritsevaga.

Uusaja revolutsioonides sündinud demokraatia vaatas põlgusega amoraalsele
ja kõlvatule raugastunud autokraatiale. Sama põlglikult vaadatakse peagi
oma arenguga õhtule jõudnud ja prügikasti rännanud demokraatiale. Et saaks
toimuda kunagi sajandite pärast peagi sündima hakkava autokraatia
vananemise raames demokraatia taassünd.

Tõnu

[Tarmo Sepp]

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
* oluliste otsustuste jaoks viiakse läbi referendum

Hea otsuse legaliseerimise demokraatlik mehhanism, aga otsuse headust ei

Post by Tarmo Sepp
* rahvas on piisavalt tark olemaks objektiivne referendumil ja ametnike
valimisel

Kui tark on piisavalt tark? Parima otsuse tegemiseks peab valdama kogu
olemasolevat teavet. Inimese ajalise piiratuse tõttu peab ta peale
demokraatlike otsuste jaoks vajaliku teabe valdama ka elu seeshoidmise
bioloogilise-ainelise külje alast teavet. Järelikult enamus inimesi ei
valda piisavalt teavet otsuste tegemiseks.

Sellest, et enamikul pole kunagi kogu infot, ei saa sirgelt teha järeldust,
et "enamik ei valda piisavalt teavet otsuse tegemiseks". Õige (hea) otsuse
võib teha ka absoluutselt ilma infota. Kogemata. Näiteks münti visates. Info
olemasolu ja selle hulk määravad vaid õige (hea) otsuse tõenäosuse. Mida
rohkem infot, seda tõenäolisem on adekvaatne otsus. Kui münti visates on
"õige" ja "vale" otsuse tõenäosus 50:50, siis igasugune lisainfo tõstab
tõenäosuse 50+x:50-x peale.

Post by T6nu Ploompuu
Väikses süsteemis vast küll (elujõuline vald = Keskaegne kihelkond),

vürstiriigis ehk ka veel

Post by T6nu Ploompuu
kuidagi, aga impeeriumis on see utoopia.

Info liikumise kiiruse poolest on kogu tänapäeva maailm tervikuna võrreldav
keskaegse kihelkonnaga.

Post by T6nu Ploompuu
Süsteem on nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Demokraatia on nii
tark ja edumeelne, kui tark ja edumeelne on tema kõige lollim ja nürim
häälejõuline rühm.

Selle väite kohta tahaks küll mingit argumentatsiooni saada. Kas siin on
eelduseks see, et kõige lollim ja nürim häälejõuline rühm on ka kõige
arvukam? Miks see nii peaks olema? Gaussi kõverate kohaselt peaks enim olema
keskmise arukusega indiviide, mitte rumalaid...

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
* piisav infotehniline tase esimese kahe punkti teostamiseks ühiskonnale
vähimressursinõudlikul viisil

Ja nüüd demokraatia - ka see on üks elusüsteem, selle sotsiaalne erivorm.
Ja peaks olema ühiskonna pidevuse tagaja, elutootja. Seesama demokraatia
"saastub" oma toimimise jooksul (kümnendite-sajanditega) soovimatute
manukatega, samamoodi kui inimene (ja iga teine elusindiviid) elu jooksul
Sama moodi on demokraatiaga (ja täpselt sama moodi ka autokraatiaga!) -
noor, sündiv demokraatia on "kandiline", aga puhas, suureks kasvanu kõige
võimekam, aga oma mõnede kuritarvitajatega, küpse demokraatia toimimine
seisneb eelkõige kaitsevahendite otsimises ebateabe vastu, demokraatia kui
riigi püsimise tagaja on muutunud ebateabe vastase võitluse keskuseks,
unustanud kõik eluks vajalikud suhted ümbritsevaga.
Uusaja revolutsioonides sündinud demokraatia vaatas põlgusega amoraalsele
ja kõlvatule raugastunud autokraatiale. Sama põlglikult vaadatakse peagi
oma arenguga õhtule jõudnud ja prügikasti rännanud demokraatiale. Et saaks
toimuda kunagi sajandite pärast peagi sündima hakkava autokraatia
vananemise raames demokraatia taassünd.

Eelnev lähtus arusaamast, et demokraatia on ennast ammendanud ja midagi
paremat on astumas asemele. Ma ei näe ei seda, ega teist. Otsuste tegemine
on rahvast veel väga kaugel. Seega on arenemisruumi veel küll.

Rahva otsuste kvaliteet sõltub tõepoolest kasutada olevast infost, mis võiks
alati parem olla, mida võiks alati rohkem olla. Majanduse loogika ütleb, et
nõudlus põhjustab pakkumise. Kui otsustamise laiapõhjalisus tõstab nõudlust
tõese ja operatiivse info järele, siis pakkumine vastab nõudlusele, leides
uue tasakaalupunkti nõudluse ja pakkumise vahel.

Tsepp

[T6nu Ploompuu]

Tere

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
* rahvas on piisavalt tark olemaks objektiivne referendumil ja ametnike
valimisel

Kui tark on piisavalt tark? Parima otsuse tegemiseks peab valdama kogu
olemasolevat teavet. Inimese ajalise piiratuse tõttu peab ta peale
demokraatlike otsuste jaoks vajaliku teabe valdama ka elu seeshoidmise
bioloogilise-ainelise külje alast teavet. Järelikult enamus inimesi ei
valda piisavalt teavet otsuste tegemiseks.

Sellest, et enamikul pole kunagi kogu infot, ei saa sirgelt teha järeldust,
et "enamik ei valda piisavalt teavet otsuse tegemiseks". Õige (hea) otsuse
võib teha ka absoluutselt ilma infota. Kogemata. Näiteks münti visates. Info
olemasolu ja selle hulk määravad vaid õige (hea) otsuse tõenäosuse. Mida
rohkem infot, seda tõenäolisem on adekvaatne otsus. Kui münti visates on
"õige" ja "vale" otsuse tõenäosus 50:50, siis igasugune lisainfo tõstab
tõenäosuse 50+x:50-x peale.

Valikut ei tule teha üldjuhul 2 variandi vahel, vaid suurema arvu.
Sealjuures pole ette öeldud, kas erinevad variandid on omavahel seotud või
mitte, kas on 1 või palju õigeid vastuseid, kas ühe peaaegu õige vastuse
küljes on lahutamatult 10 vale või vaid üks õige. Selliste
kombinatsioonide arvestamine viib juhusliku õige valiku tegemise
tõenäosuse protsendi palju null-kohti pärast koma. Malelaua näide tasuna
viljateradest on näide sellest valdkonnast. Aga matik arvutaks kindlasti
otsem, kui kiiresti see juhuslik valik kaotab ka kujuteldava mõtte.

Sa unustad ühe detaili - ilma teabe väärtustamise süsteemita
(eelteadmiseta!) on teabega samaväärne "teabesarnane asjandus", ehk
tesisõnu lausvale ehk eksitav teave.

Ning veel - kuna väga suurest teabe hulgast _on paratamatult_ raske õige
välja valida, siis üritatakse valikute hulka vähendada "ekspertide
eelvalikute" teel. "Ekspert" võib olla nii tõeline ekspert kui ka
eksperdisarnane isik. Viimased on reeglina palju aktiivsemad - erinevalt
tõelisest eksperdist, kes suudab elada nii eksperditööd tehes kui ka ilma
selleta, kuna teavad Elu loomise seadusi ja oskavad neid kasutada.
Ekperdisarnane isik seevastu teab vaid, kuidas olla ekspert, aga ta ei ole
suuteline Elu looma, vaid ainult kasutama. Kui ta kaotab eksperdikoha,
kaotab ta elu. Seetõttu valdavad eksperdid suurepäraselt teabesarnase
asjanduse genereerimist ja tegelevad andunult sellega. Erinevalt tõelisest
eksperdist, kes tegeleb paratamatult ka elu loomisega ja ei pühendu
demagoogia loomise detailidesse.
Eksperdisarnaste isikute ülim eesmärk on luua lahendusesarnaseid olukordi,
mitte lahenduisi (siis kaob/väheneb ju vajadus eksperditöö järele ja nad
surevad nälga). Seetõttu püüavad eksperdisarnased isikud rahvale valida
antavate teabeühikute hulgast maksimaalselt kõrvaldada teavet, püüavad
maksimeerida teabesarnase asjanduse hulka. Nende ülim eesmärk on kohustada
rahvast valima kahe teabesarnase olukorra vahel - siis on nende edukas
püsimine kõige kindlamini tagatud. (ps. Ma ei ole jumal, et
ma teaksin, kes on eksperdisarnane, kes ekspert - mul pole selle kohta
piisavalt teavet. On vaid teatavad suundumused, mis viitavad ühe või teise
poole valitsemisele. Ja nende käsitlemisel on parim toetuda kõige
väiksema subjektiivsusega teabekordadele, mitte ekspertarvamustest
koosnevatele sotsiaalsetele teabekordadele.)

Ses valguses on väga kaunis üleskutse, et riigikogus võiksid olla vaid
elukutselised poliitikud - isikud kes valdavad vaid teabe genereerimist,
mitte aga teavet. Selle tulemus on üheselt ennustatav.

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
Väikses süsteemis vast küll (elujõuline vald = Keskaegne kihelkond),

vürstiriigis ehk ka veel

Post by T6nu Ploompuu
kuidagi, aga impeeriumis on see utoopia.

Info liikumise kiiruse poolest on kogu tänapäeva maailm tervikuna võrreldav
keskaegse kihelkonnaga.

Teabe liikumise kiirus ei määra midagi. Teabe liikumise kiirus on
samaväärne energia kasutamise kiirusega - selle põhjal hinnates oleks
kõige progressiivsem kohene globaalne tuumasõda - hetkega kasutataks kõige
enam energiat. Häda on selles, et teabega samaväärne on valeteave, see aga
tekib oluliselt kergemini ja kiiremini, kui tõene teave. Teave ja
valeteave levivad täpselt sama kiirusega.
Oluline on teabe sorteerimise edukus. Kui kiiresti ja täpselt saab
e-postkastist kõrvaldada sinna tükkivad junnkirjad, kui kergesti annab
eristada teabest teabel parasiteeriva lausreklaami teabesarnase asjanduse.
Seda viimast ei määra mitte niivõrd teabe liikumise kiirus vaid teabe
saabumise hulk koos piisavalt eduka valikumehhanismiga. Üks läbiproovitud
valikumehhanisme on "demokraatlikult" keelatud tsensuur.

Muideks, tsensuur kehtib ka tänapäeval, ainult et eksperdisarnaste isikute
poolt kõrvaldatakse pigem teavet kui ebateavet. Kui eestlane räägib
ilusatest neegritest, võib ta saada rootsi kardinaid, kui aga eestlasi
sõimatakse fashistideks ja rassistideks, siis head onud vaid noogutavad
kurvalt ja viibutavad väidetavatele fashistidele ja rassistidele
ärvardavalt näppu - "olgu see viimane kord".

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
Süsteem on nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Demokraatia on nii
tark ja edumeelne, kui tark ja edumeelne on tema kõige lollim ja nürim
häälejõuline rühm.

Selle väite kohta tahaks küll mingit argumentatsiooni saada. Kas siin on
eelduseks see, et kõige lollim ja nürim häälejõuline rühm on ka kõige
arvukam? Miks see nii peaks olema? Gaussi kõverate kohaselt peaks enim olema
keskmise arukusega indiviide, mitte rumalaid...

Kaspitalimajanduse eesmärk on inimene lolliks teha, kui ta seda ka loomu
poolest pole. Eriti täiuslikuks on arenenud kapitalimajandus poliitikas
(poliitiline reklaam!). Kui otsustajad muidu ei olegi eriti lollid, siis
valeteabe ohjeldamatu kaelamäärimisega tehakse nad lolliks. Ja otsus on
sellele vastav.

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
* piisav infotehniline tase esimese kahe punkti teostamiseks ühiskonnale
vähimressursinõudlikul viisil

Ja nüüd demokraatia - ka see on üks elusüsteem, selle sotsiaalne erivorm.
Ja peaks olema ühiskonna pidevuse tagaja, elutootja. Seesama demokraatia
"saastub" oma toimimise jooksul (kümnendite-sajanditega) soovimatute
manukatega, samamoodi kui inimene (ja iga teine elusindiviid) elu jooksul
Sama moodi on demokraatiaga (ja täpselt sama moodi ka autokraatiaga!) -
noor, sündiv demokraatia on "kandiline", aga puhas, suureks kasvanu kõige
võimekam, aga oma mõnede kuritarvitajatega, küpse demokraatia toimimine
seisneb eelkõige kaitsevahendite otsimises ebateabe vastu, demokraatia kui
riigi püsimise tagaja on muutunud ebateabe vastase võitluse keskuseks,
unustanud kõik eluks vajalikud suhted ümbritsevaga.
Uusaja revolutsioonides sündinud demokraatia vaatas põlgusega amoraalsele
ja kõlvatule raugastunud autokraatiale. Sama põlglikult vaadatakse peagi
oma arenguga õhtule jõudnud ja prügikasti rännanud demokraatiale. Et saaks
toimuda kunagi sajandite pärast peagi sündima hakkava autokraatia
vananemise raames demokraatia taassünd.

Eelnev lähtus arusaamast, et demokraatia on ennast ammendanud ja midagi
paremat on astumas asemele. Ma ei näe ei seda, ega teist. Otsuste tegemine
on rahvast veel väga kaugel. Seega on arenemisruumi veel küll.

Mis suunas on otsuste tegemine arenenud rahva suhtes viimased pool
sajandit? Kui meie elu ajal on toimunud meie lähikonnas mingi muutus hea
demokraatia suunas (me tuleme ikkagi aristokraatliku=parteilise
demokraatia ühiskonnast, Stalinliku Louis' hiliskeskaegse
päikseskuningriigi verest tühjaks jooksnud varemetelt; parteiline
demokraatia - valitseva ordu liiget stalinijärgsel ajal reeglina ei
tapetud eksimuste eest vaid saadeti pagendusse; hing jääti sisse
samamoodi, nagu Lääne demokraatia eksinud poliitikul), siis üldine
demokraatia areng on läinud kogu kauni sõnavahu all otse vastassuunas.
Demokraatia sildi all on veel siiski tükk maad päris põhja jõuda - on
"arenguruumi".

Post by Tarmo Sepp
Rahva otsuste kvaliteet sõltub tõepoolest kasutada olevast infost, mis võiks
alati parem olla, mida võiks alati rohkem olla. Majanduse loogika ütleb, et
nõudlus põhjustab pakkumise. Kui otsustamise laiapõhjalisus tõstab nõudlust
tõese ja operatiivse info järele, siis pakkumine vastab nõudlusele, leides
uue tasakaalupunkti nõudluse ja pakkumise vahel.

Nõudlus põhjustab pakkumise "metsiku" turumajanduse korral, noores
turumajanduses. "Arenenud turumajanduses", nagu praegu, kujundatakse
nõudmine pakkujate reklaami alusel. Reeglina on see arenenud kujul kaudne,
alatu (nt. laste tahtmisel mängiv) ja tegelikkust Goebbelsliku räigusega
eitav. Ja see kujundatud nõudlus tekitab ettemääratud pakkumise. Ka
"demokraatlikus" poliitikas.

Parasiit ei ela mitte millegi muu tõttu, kui vaid eduka valeteabe
edastamisest - et teda ei ole, et peremehel on nii hea ja läheb temaga üha
paremaks jms.

Tõnu

[Tarmo Sepp]

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
Sellest, et enamikul pole kunagi kogu infot, ei saa sirgelt teha järeldust,
et "enamik ei valda piisavalt teavet otsuse tegemiseks". Õige (hea) otsuse
võib teha ka absoluutselt ilma infota. Kogemata. Näiteks münti visates. Info
olemasolu ja selle hulk määravad vaid õige (hea) otsuse tõenäosuse. Mida
rohkem infot, seda tõenäolisem on adekvaatne otsus. Kui münti visates on
"õige" ja "vale" otsuse tõenäosus 50:50, siis igasugune lisainfo tõstab
tõenäosuse 50+x:50-x peale.

Valikut ei tule teha üldjuhul 2 variandi vahel, vaid suurema arvu.
Sealjuures pole ette öeldud, kas erinevad variandid on omavahel seotud või
mitte, kas on 1 või palju õigeid vastuseid, kas ühe peaaegu õige vastuse
küljes on lahutamatult 10 vale või vaid üks õige. Selliste

Tüüpiline referendum on tavaliselt valik kahe variandi vahel. Aga ka rohkem
variante ei muudaks midagi. Täielikus infopuuduses oleks kõik variandid
võrdtõenäolised. Igasugune lisainfo suurendab "õige" variandi tõenäosust ja
vähendab sellega kõigi "valede" variantide võidu tõenäosust.

Post by T6nu Ploompuu
eelvalikute" teel. "Ekspert" võib olla nii tõeline ekspert kui ka
eksperdisarnane isik. Viimased on reeglina palju aktiivsemad - erinevalt

[..]

Post by T6nu Ploompuu
kaotab ta elu. Seetõttu valdavad eksperdid suurepäraselt teabesarnase
asjanduse genereerimist ja tegelevad andunult sellega. Erinevalt tõelisest

[..]

Post by T6nu Ploompuu
Eksperdisarnaste isikute ülim eesmärk on luua lahendusesarnaseid olukordi,
mitte lahenduisi (siis kaob/väheneb ju vajadus eksperditöö järele ja nad

Eeldus, et "mitte miski pole selline, nagu paistab" pole kostruktiivne.

Post by T6nu Ploompuu
enam energiat. Häda on selles, et teabega samaväärne on valeteave, see aga
tekib oluliselt kergemini ja kiiremini, kui tõene teave. Teave ja

Pole selge, et valeteave kergemini tekib. Valetamine nõuab loovust,
motivatsiooni ja energiat tunduvalt rohkem, kui objektiivse info edastamine.

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
Süsteem on nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Demokraatia on nii
tark ja edumeelne, kui tark ja edumeelne on tema kõige lollim ja nürim
häälejõuline rühm.

Selle väite kohta tahaks küll mingit argumentatsiooni saada. Kas siin on
eelduseks see, et kõige lollim ja nürim häälejõuline rühm on ka kõige
arvukam? Miks see nii peaks olema? Gaussi kõverate kohaselt peaks enim olema
keskmise arukusega indiviide, mitte rumalaid...

Kaspitalimajanduse eesmärk on inimene lolliks teha, kui ta seda ka loomu
poolest pole. Eriti täiuslikuks on arenenud kapitalimajandus poliitikas
(poliitiline reklaam!). Kui otsustajad muidu ei olegi eriti lollid, siis

Isegi ühtlaselt rumalamaks tehtud sootsiumi arukus on Gausse kõverate
kujuga. Isegi kui kõik hääletajad oleks rumalad, oleks demokraatia
seisukohast "hea" otsus mitte see, mida kõrvaltvaatav "tark" rumalatele
asemel hinnangut andes "heaks" peab, vaid see, mis informeeritud rumalate
enamiku arvates "hea" on. Demokraatia eeldus ongi, et otsuste headusele ei
anna hinnangut kõrgemal- või kõrvalseisev isake tsaar, vaid need rumalukesed
ise, kes oma elu juhivad.

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
oma arenguga õhtule jõudnud ja prügikasti rännanud demokraatiale. Et saaks
toimuda kunagi sajandite pärast peagi sündima hakkava autokraatia
vananemise raames demokraatia taassünd.

Eelnev lähtus arusaamast, et demokraatia on ennast ammendanud ja midagi
paremat on astumas asemele. Ma ei näe ei seda, ega teist. Otsuste tegemine
on rahvast veel väga kaugel. Seega on arenemisruumi veel küll.

Mis suunas on otsuste tegemine arenenud rahva suhtes viimased pool
sajandit? Kui meie elu ajal on toimunud meie lähikonnas mingi muutus hea

[..]

Post by T6nu Ploompuu
demokraatia areng on läinud kogu kauni sõnavahu all otse vastassuunas.
Demokraatia sildi all on veel siiski tükk maad päris põhja jõuda - on
"arenguruumi".

Võrreldes näiteks formatsioonide elueaga on uusimaegne demokraatia ikka väga
noor. Kui öelda, et demokraatia on halb ja mäda, siis võiks konstruktiivsuse
huvides välja pakkuda, mis on parem. Puudusteta asju pole olemas. Ka
parimatel asjadel on alati puudusi, mille kallal kiruda.

Post by T6nu Ploompuu

Post by Tarmo Sepp
Rahva otsuste kvaliteet sõltub tõepoolest kasutada olevast infost, mis võiks
alati parem olla, mida võiks alati rohkem olla. Majanduse loogika ütleb, et
nõudlus põhjustab pakkumise. Kui otsustamise laiapõhjalisus tõstab nõudlust
tõese ja operatiivse info järele, siis pakkumine vastab nõudlusele, leides
uue tasakaalupunkti nõudluse ja pakkumise vahel.

Nõudlus põhjustab pakkumise "metsiku" turumajanduse korral, noores
turumajanduses. "Arenenud turumajanduses", nagu praegu, kujundatakse
nõudmine pakkujate reklaami alusel. Reeglina on see arenenud kujul kaudne,
alatu (nt. laste tahtmisel mängiv) ja tegelikkust Goebbelsliku räigusega
eitav. Ja see kujundatud nõudlus tekitab ettemääratud pakkumise. Ka
"demokraatlikus" poliitikas.

Selles pole paha midagi, kui kunstlikult tekitatud nõudlus lisandub
otsustusvõimaluse poolt tekitatud loomulikule nõudlusele. Peaasi, et info
pakkumine suureneb.

Tsepp

[Andres Soolo]

Post by Tarmo Sepp

Post by T6nu Ploompuu
enam energiat. Häda on selles, et teabega samaväärne on valeteave, see aga
tekib oluliselt kergemini ja kiiremini, kui tõene teave. Teave ja

Pole selge, et valeteave kergemini tekib. Valetamine nõuab loovust,
motivatsiooni ja energiat tunduvalt rohkem, kui objektiivse info edastamine.

Väga paljud poliitilised valed on ülelihtsustamisvaled. Niisuguse
tekitamiseks arvestataval määral vaeva tarvis ei lähe -- iseäranis siis,
kui asjakohane asjamees on juba natukese poliitilise kogemusega.