Tere
Post by Tarmo SeppPost by T6nu PloompuuPost by Tarmo Sepp* rahvas on piisavalt tark olemaks objektiivne referendumil ja ametnike
valimisel
Kui tark on piisavalt tark? Parima otsuse tegemiseks peab valdama kogu
olemasolevat teavet. Inimese ajalise piiratuse tõttu peab ta peale
demokraatlike otsuste jaoks vajaliku teabe valdama ka elu seeshoidmise
bioloogilise-ainelise külje alast teavet. Järelikult enamus inimesi ei
valda piisavalt teavet otsuste tegemiseks.
Sellest, et enamikul pole kunagi kogu infot, ei saa sirgelt teha järeldust,
et "enamik ei valda piisavalt teavet otsuse tegemiseks". Õige (hea) otsuse
võib teha ka absoluutselt ilma infota. Kogemata. Näiteks münti visates. Info
olemasolu ja selle hulk määravad vaid õige (hea) otsuse tõenäosuse. Mida
rohkem infot, seda tõenäolisem on adekvaatne otsus. Kui münti visates on
"õige" ja "vale" otsuse tõenäosus 50:50, siis igasugune lisainfo tõstab
tõenäosuse 50+x:50-x peale.
Valikut ei tule teha üldjuhul 2 variandi vahel, vaid suurema arvu.
Sealjuures pole ette öeldud, kas erinevad variandid on omavahel seotud või
mitte, kas on 1 või palju õigeid vastuseid, kas ühe peaaegu õige vastuse
küljes on lahutamatult 10 vale või vaid üks õige. Selliste
kombinatsioonide arvestamine viib juhusliku õige valiku tegemise
tõenäosuse protsendi palju null-kohti pärast koma. Malelaua näide tasuna
viljateradest on näide sellest valdkonnast. Aga matik arvutaks kindlasti
otsem, kui kiiresti see juhuslik valik kaotab ka kujuteldava mõtte.
Sa unustad ühe detaili - ilma teabe väärtustamise süsteemita
(eelteadmiseta!) on teabega samaväärne "teabesarnane asjandus", ehk
tesisõnu lausvale ehk eksitav teave.
Ning veel - kuna väga suurest teabe hulgast _on paratamatult_ raske õige
välja valida, siis üritatakse valikute hulka vähendada "ekspertide
eelvalikute" teel. "Ekspert" võib olla nii tõeline ekspert kui ka
eksperdisarnane isik. Viimased on reeglina palju aktiivsemad - erinevalt
tõelisest eksperdist, kes suudab elada nii eksperditööd tehes kui ka ilma
selleta, kuna teavad Elu loomise seadusi ja oskavad neid kasutada.
Ekperdisarnane isik seevastu teab vaid, kuidas olla ekspert, aga ta ei ole
suuteline Elu looma, vaid ainult kasutama. Kui ta kaotab eksperdikoha,
kaotab ta elu. Seetõttu valdavad eksperdid suurepäraselt teabesarnase
asjanduse genereerimist ja tegelevad andunult sellega. Erinevalt tõelisest
eksperdist, kes tegeleb paratamatult ka elu loomisega ja ei pühendu
demagoogia loomise detailidesse.
Eksperdisarnaste isikute ülim eesmärk on luua lahendusesarnaseid olukordi,
mitte lahenduisi (siis kaob/väheneb ju vajadus eksperditöö järele ja nad
surevad nälga). Seetõttu püüavad eksperdisarnased isikud rahvale valida
antavate teabeühikute hulgast maksimaalselt kõrvaldada teavet, püüavad
maksimeerida teabesarnase asjanduse hulka. Nende ülim eesmärk on kohustada
rahvast valima kahe teabesarnase olukorra vahel - siis on nende edukas
püsimine kõige kindlamini tagatud. (ps. Ma ei ole jumal, et
ma teaksin, kes on eksperdisarnane, kes ekspert - mul pole selle kohta
piisavalt teavet. On vaid teatavad suundumused, mis viitavad ühe või teise
poole valitsemisele. Ja nende käsitlemisel on parim toetuda kõige
väiksema subjektiivsusega teabekordadele, mitte ekspertarvamustest
koosnevatele sotsiaalsetele teabekordadele.)
Ses valguses on väga kaunis üleskutse, et riigikogus võiksid olla vaid
elukutselised poliitikud - isikud kes valdavad vaid teabe genereerimist,
mitte aga teavet. Selle tulemus on üheselt ennustatav.
Post by Tarmo SeppPost by T6nu PloompuuVäikses süsteemis vast küll (elujõuline vald = Keskaegne kihelkond),
vürstiriigis ehk ka veel
Post by T6nu Ploompuukuidagi, aga impeeriumis on see utoopia.
Info liikumise kiiruse poolest on kogu tänapäeva maailm tervikuna võrreldav
keskaegse kihelkonnaga.
Teabe liikumise kiirus ei määra midagi. Teabe liikumise kiirus on
samaväärne energia kasutamise kiirusega - selle põhjal hinnates oleks
kõige progressiivsem kohene globaalne tuumasõda - hetkega kasutataks kõige
enam energiat. Häda on selles, et teabega samaväärne on valeteave, see aga
tekib oluliselt kergemini ja kiiremini, kui tõene teave. Teave ja
valeteave levivad täpselt sama kiirusega.
Oluline on teabe sorteerimise edukus. Kui kiiresti ja täpselt saab
e-postkastist kõrvaldada sinna tükkivad junnkirjad, kui kergesti annab
eristada teabest teabel parasiteeriva lausreklaami teabesarnase asjanduse.
Seda viimast ei määra mitte niivõrd teabe liikumise kiirus vaid teabe
saabumise hulk koos piisavalt eduka valikumehhanismiga. Üks läbiproovitud
valikumehhanisme on "demokraatlikult" keelatud tsensuur.
Muideks, tsensuur kehtib ka tänapäeval, ainult et eksperdisarnaste isikute
poolt kõrvaldatakse pigem teavet kui ebateavet. Kui eestlane räägib
ilusatest neegritest, võib ta saada rootsi kardinaid, kui aga eestlasi
sõimatakse fashistideks ja rassistideks, siis head onud vaid noogutavad
kurvalt ja viibutavad väidetavatele fashistidele ja rassistidele
ärvardavalt näppu - "olgu see viimane kord".
Post by Tarmo SeppPost by T6nu PloompuuSüsteem on nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Demokraatia on nii
tark ja edumeelne, kui tark ja edumeelne on tema kõige lollim ja nürim
häälejõuline rühm.
Selle väite kohta tahaks küll mingit argumentatsiooni saada. Kas siin on
eelduseks see, et kõige lollim ja nürim häälejõuline rühm on ka kõige
arvukam? Miks see nii peaks olema? Gaussi kõverate kohaselt peaks enim olema
keskmise arukusega indiviide, mitte rumalaid...
Kaspitalimajanduse eesmärk on inimene lolliks teha, kui ta seda ka loomu
poolest pole. Eriti täiuslikuks on arenenud kapitalimajandus poliitikas
(poliitiline reklaam!). Kui otsustajad muidu ei olegi eriti lollid, siis
valeteabe ohjeldamatu kaelamäärimisega tehakse nad lolliks. Ja otsus on
sellele vastav.
Post by Tarmo SeppPost by T6nu PloompuuPost by Tarmo Sepp* piisav infotehniline tase esimese kahe punkti teostamiseks ühiskonnale
vähimressursinõudlikul viisil
Ja nüüd demokraatia - ka see on üks elusüsteem, selle sotsiaalne erivorm.
Ja peaks olema ühiskonna pidevuse tagaja, elutootja. Seesama demokraatia
"saastub" oma toimimise jooksul (kümnendite-sajanditega) soovimatute
manukatega, samamoodi kui inimene (ja iga teine elusindiviid) elu jooksul
Sama moodi on demokraatiaga (ja täpselt sama moodi ka autokraatiaga!) -
noor, sündiv demokraatia on "kandiline", aga puhas, suureks kasvanu kõige
võimekam, aga oma mõnede kuritarvitajatega, küpse demokraatia toimimine
seisneb eelkõige kaitsevahendite otsimises ebateabe vastu, demokraatia kui
riigi püsimise tagaja on muutunud ebateabe vastase võitluse keskuseks,
unustanud kõik eluks vajalikud suhted ümbritsevaga.
Uusaja revolutsioonides sündinud demokraatia vaatas põlgusega amoraalsele
ja kõlvatule raugastunud autokraatiale. Sama põlglikult vaadatakse peagi
oma arenguga õhtule jõudnud ja prügikasti rännanud demokraatiale. Et saaks
toimuda kunagi sajandite pärast peagi sündima hakkava autokraatia
vananemise raames demokraatia taassünd.
Eelnev lähtus arusaamast, et demokraatia on ennast ammendanud ja midagi
paremat on astumas asemele. Ma ei näe ei seda, ega teist. Otsuste tegemine
on rahvast veel väga kaugel. Seega on arenemisruumi veel küll.
Mis suunas on otsuste tegemine arenenud rahva suhtes viimased pool
sajandit? Kui meie elu ajal on toimunud meie lähikonnas mingi muutus hea
demokraatia suunas (me tuleme ikkagi aristokraatliku=parteilise
demokraatia ühiskonnast, Stalinliku Louis' hiliskeskaegse
päikseskuningriigi verest tühjaks jooksnud varemetelt; parteiline
demokraatia - valitseva ordu liiget stalinijärgsel ajal reeglina ei
tapetud eksimuste eest vaid saadeti pagendusse; hing jääti sisse
samamoodi, nagu Lääne demokraatia eksinud poliitikul), siis üldine
demokraatia areng on läinud kogu kauni sõnavahu all otse vastassuunas.
Demokraatia sildi all on veel siiski tükk maad päris põhja jõuda - on
"arenguruumi".
Post by Tarmo SeppRahva otsuste kvaliteet sõltub tõepoolest kasutada olevast infost, mis võiks
alati parem olla, mida võiks alati rohkem olla. Majanduse loogika ütleb, et
nõudlus põhjustab pakkumise. Kui otsustamise laiapõhjalisus tõstab nõudlust
tõese ja operatiivse info järele, siis pakkumine vastab nõudlusele, leides
uue tasakaalupunkti nõudluse ja pakkumise vahel.
Nõudlus põhjustab pakkumise "metsiku" turumajanduse korral, noores
turumajanduses. "Arenenud turumajanduses", nagu praegu, kujundatakse
nõudmine pakkujate reklaami alusel. Reeglina on see arenenud kujul kaudne,
alatu (nt. laste tahtmisel mängiv) ja tegelikkust Goebbelsliku räigusega
eitav. Ja see kujundatud nõudlus tekitab ettemääratud pakkumise. Ka
"demokraatlikus" poliitikas.
Parasiit ei ela mitte millegi muu tõttu, kui vaid eduka valeteabe
edastamisest - et teda ei ole, et peremehel on nii hea ja läheb temaga üha
paremaks jms.
Tõnu