hääletustulemustest

[Simo Runnel]

Meenutame, et talvel 2001 oli Euroopa Liitu astumise vastu =FCle poole
k=F5igist kodanikest. Praegune tulemus on totaalse ajupesu tulemus. K=F5ige
halvem on tulemus Tartus, arvatavasti sellep=E4rast, et Tartus on k=F5ige
suurem "Postimehe" lugejate protsent. Meenutame ka seda, et varem oli
Euroopa Liidu vastaseid k=F5ige rohkem just Tartus ja k=F5ige v=E4hem muula=
ste
hulgas.

Sellega v=F5in rahul olla, et ennustasin millalgi =F5ieti, et vastuh=E4=E4l=
i
antakse "kolmandik". T=E4pset protsenti kahjuks ei ennustanud. Reedel
avalikustati teatavasti k=FCsitlustulemused, mille pealt ennustati, et
poolth=E4=E4le annab 72-78 protsenti. Ma ei tea, kas see oli v=F5ltsing v=
=F5i oli
selle taga hirm oma tegelikku suhtumist avalikult v=E4lja =F6elda.
T=F5en=E4oliselt m=F5lemat. Tegelikult on Euroopa Liitu astumise vastaste
protsent suurem kui rahvah=E4=E4letusel v=E4ljendus.

S. R.

[kristj]

Post by Simo Runnel
Tegelikult on Euroopa Liitu astumise vastaste
protsent suurem kui rahvahääletusel väljendus.

Ei ole. Rahvahääletuse puhul on tegemist just rahvahääletusega, mitte
küsitlusega. Kabiinis kedagi relvaga ei ähvardatud ja kes hääletama ei
läinud, sellele ei lähe vastav küsimus lihtsalt korda.


kristj

[Simo Runnel]

Post by Simo Runnel
Tegelikult on Euroopa Liitu astumise vastaste
protsent suurem kui rahvah=E4=E4letusel v=E4ljendus.

Ei ole. Rahvah=E4=E4letuse puhul on tegemist just rahvah=E4=E4letusega, m=

itte

k=FCsitlusega. Kabiinis kedagi relvaga ei =E4hvardatud ja kes h=E4=E4leta=

ma ei

l=E4inud, sellele ei l=E4he vastav k=FCsimus lihtsalt korda.

J=E4=E4n eriarvamusele. Oma seisukoht oli olemas ka osadel neist, kes
h=E4=E4letama ei l=E4inud. Kuid k=F5ik ei arvatavasti ei julgenud vastuh=E4=
=E4lt andma
minna, m=F5ned arvasid, et asi on niigi otsustatud ja m=F5ni lootis eksliku=
lt,
et ka Eestis saaks madala osalusprotsendiga h=E4=E4letuse l=E4bi kukutada. =
K=F5ik
ei ole ka piisavalt rikkad, et ennast maal elades h=E4=E4letuspunkti kohale
transportida.

K=FCsitluse ja h=E4=E4letuse vastandamine meenutab veel =FChte probleemi. E=
nne
p=F5hiseaduse valmimist oli selles eristatud "rahvah=E4=E4letusi" ja
"rahvak=FCsitlusi", praeguses m=F5istes siduvad ja sidumatud rahvah=E4=E4le=
tused.
Praegu oli tegemist millegi ebam=E4=E4rasega. P=F5hiseaduse j=E4rgi ei saan=
ud olla
tegemist liitumislepingu ratifitseerimisega, seega ka mitte Euroopa Liitu
astumise k=FCsimuse otsustamisega. Seda peab tegema Riigikogu. Ometi v=F5et=
i
h=E4=E4letuse sama k=FCsimuse alusel v=E4idetavalt vastu siduva otsusena =
=FCks
seadus. Aga siin on seos tsiteeritava tekstiga eesk=E4tt k=F5laline.

S. R.

[kristj]

Jään eriarvamusele. Kõik ei ole ka piisavalt rikkad, et ennast
maal elades hääletuspunkti kohale transportida.

Hääletuskasti oli võimalik ka koju kutsuda, seda küll mõjuval põhjusel.
Kes tahtis, see sai ka mindud ja oma arvamuse kohta ristikese tehtud.

Kalle Kulbok, kui sa seda siin loed - mis sa arvad, mitu protsenti
hääletamas käinutest sattus segadusse? Sinu protestist saaksin mina nagu
aru, et väga palju. Kui sa normaalse ja aruka inimesena tahad välja
paista, siis võtad oma protesti tagasi. Sa tead isegi, et sinu protesti
ei rahuldata ning sinu eesmärgid on populistlikud.

kristj

[Kalle Kulbok]

Post by kristj
Kalle Kulbok, kui sa seda siin loed - mis sa arvad, mitu protsenti
hääletamas käinutest sattus segadusse? Sinu protestist saaksin mina nagu
aru, et väga palju. Kui sa normaalse ja aruka inimesena tahad välja
paista, siis võtad oma protesti tagasi. Sa tead isegi, et sinu protesti
ei rahuldata ning sinu eesmärgid on populistlikud.

Saada mulle privaatkiri ja ma meeleldi väitlen võrdsetes tingimustes
(anonüümse kirjasaatjaga ei ole mõtet väidelda).

Juhin tähelepanu, et valdav enamus ei saanud aru, et seaduseelnõu, mis seab
ülimaks EL põhiseaduse, on õigusliku toimega ka Eesti põhiseaduse
alusväärtuste ja § 1 suhtes. Referendumi eel räägiti palju EL
majanduskasust-kahjust, ent puudus ühene selgitus põhiseaduslike muudatuste
olemuse üle. Isegi EL põhiseaduskava tõlget varjati rahva eest pikka aega.

Antud juhul on aga seaduse üldpõhimõte - ebaseaduslikult läbiviidud
rahvahääletusega ei saa tekkida uut õigust.

Populismist on asi kaugel. Tahan anda laste-lastele kunagi sama võimaluse,
mis meil oli vaidlustades 1940.a. riigivolikogu valimised ajaloolises kohtus.

Kalle

[Lembit Soolo]

Post by Kalle Kulbok

Post by kristj
Kalle Kulbok, kui sa seda siin loed - mis sa arvad, mitu protsenti
hääletamas käinutest sattus segadusse? Sinu protestist saaksin mina nagu
aru, et väga palju. Kui sa normaalse ja aruka inimesena tahad välja
paista, siis võtad oma protesti tagasi. Sa tead isegi, et sinu protesti
ei rahuldata ning sinu eesmärgid on populistlikud.

Saada mulle privaatkiri ja ma meeleldi väitlen võrdsetes tingimustes
(anonüümse kirjasaatjaga ei ole mõtet väidelda).

L: Kui see anonüümsus nii suur takistav tegur on, vastake siis minule.
Oletame , et esitasin samad küsimused mis Kristjan. Luban, et loen
vastuseid huviga. Kas teised listlased ei taha neid lugeda?

Post by Kalle Kulbok
Juhin tähelepanu, et valdav enamus ei saanud aru, et seaduseelnõu, mis seab
ülimaks EL põhiseaduse, on õigusliku toimega ka Eesti põhiseaduse
alusväärtuste ja § 1 suhtes. Referendumi eel räägiti palju EL
majanduskasust-kahjust, ent puudus ühene selgitus põhiseaduslike muudatuste
olemuse üle. Isegi EL põhiseaduskava tõlget varjati rahva eest pikka aega.

L: Kui mõni ei saanudki aru --- mis siis. Oleksite varem selgemalt
selgitanud, ehk oleks teisiti hääletanud. Need eitajad tegid sellist
viletsat lärmi, vähemalt üks tuttav valis jaa, sest seda poolt
reklaamisid tema arvates targemad inimesed. Eitajad meenutasid liiga
palju kommunistide ajupesu.

Post by Kalle Kulbok
Antud juhul on aga seaduse üldpõhimõte - ebaseaduslikult läbiviidud
rahvahääletusega ei saa tekkida uut õigust.

L: Kui paljukest seda laitmatult tekkinud õiglust siin maailmas ikka on?

Post by Kalle Kulbok
Populismist on asi kaugel. Tahan anda laste-lastele kunagi sama võimaluse,
mis meil oli vaidlustades 1940.a. riigivolikogu valimised ajaloolises kohtus.

L: Kas see võimalus on kaduma läinud?

Post by Kalle Kulbok
Kalle

[Helar H]

kalle, ära võta oma protesti tagasi. see protest on ajaloo seisukohalt väga
oluline. vähmalt ei anna me oma riiki käest nagu poolsada aaastat tagasi.
kes see oli kes neljakümmnendatel ütles, et tehke vähemalt üks pauk, tehke
kasvõi õhku. piinlik on ilma pauguta alla anda. mina tegin oma õhupüssist
eile paugu, vähemalt ei kuse lapselapsed minu hauapeal

helar h

Post by kristj

Jään eriarvamusele. Kõik ei ole ka piisavalt rikkad, et ennast
maal elades hääletuspunkti kohale transportida.

Hääletuskasti oli võimalik ka koju kutsuda, seda küll mõjuval põhjusel.
Kes tahtis, see sai ka mindud ja oma arvamuse kohta ristikese tehtud.
Kalle Kulbok, kui sa seda siin loed - mis sa arvad, mitu protsenti
hääletamas käinutest sattus segadusse? Sinu protestist saaksin mina nagu
aru, et väga palju. Kui sa normaalse ja aruka inimesena tahad välja
paista, siis võtad oma protesti tagasi. Sa tead isegi, et sinu protesti
ei rahuldata ning sinu eesmärgid on populistlikud.
kristj

[Kalev Kadak]

Meenutame, et talvel 2001 oli Euroopa Liitu astumise vastu üle poole
kõigist kodanikest. Praegune tulemus on totaalse ajupesu tulemus. Kõige
halvem on tulemus Tartus, arvatavasti sellepärast, et Tartus on kõige
suurem "Postimehe" lugejate protsent. Meenutame ka seda, et varem oli
Euroopa Liidu vastaseid kõige rohkem just Tartus ja kõige vähem muulaste
hulgas.
S. R.

No aga sa vaata, kes kõik reklaami tehid. Peale selliseid poliitikute
suvetuure teavad ka kõige juhmimad, kimba kasti rist teha. Kui ikka
president, peaminister ja riigikogu pealik nagu ühest suust kinnitavad,
et valimissedelid ongi ainult ühe lahtriga, siis peab tavainimene ikka
puruloll olema, et vastu üritab hääletada. Pealegi, pea 800 aastat
Euroopas olemist on meile õpetanud, kui palju see omaette müttamisest
parem on.

Kalev

[Kalle Kulbok]

Post by Simo Runnel
Tegelikult on Euroopa Liitu astumise vastaste
protsent suurem kui rahvahääletusel väljendus.

Kuivõrd hääletamissedelil olnud küsimus ei vastanud rahvahääletuse seaduse §
30 sätestatud nõuetele, võib väita, et põhiseaduse täiendamise seaduse
rahvahääletus oli õigustühine.

Referendumi ainsus tulem: saime teada, et ligi 42,5 % Eesti kodanikest
soovib Euroliitu (samas ise teadmata, millisesse Euroliitu).

Sõltumata võimalikust hääletustulemist esitasin reedel valimiskomisjonile
avalduse:

Vabariigi Valimiskomisjon
Lossi plats 1A, 15181 Tallinn

Kaebuse esitaja: Kalle Kulbok
/-isikuandmed-/

Kaebus
rahvahääletuse seaduse § 30 rikkumise kohta põhiseaduse muutmise
(põhiseaduse täiendamise seaduse) rahvahääletusel.

Rahvahääletuse seaduse § 30 lg 1 ütleb: "Kui rahvahääletusele on pandud
seaduseelnõu, kantakse hääletamissedelile eelnõu pealkiri või Riigikogu
otsusel eelnõu tekst, küsimus «Kas Teie olete seaduseelnõu seadusena
vastuvõtmise poolt?» ning lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei». Kui
rahvahääletusele on pandud muu riigielu küsimus, kantakse hääletamissedelile
selle sõnastus ning lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei»."

Eelhääletusel selgus, et hääletamissedelile kantud küsimus erineb
kardinaalselt seaduses sõnastatust. 11. septembril esitatud suulisele
päringule vastas Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja, et see puudutab kõiki
hääletamissedeleid kõigis maakondades ja kõigis valimisjaoskondades.

Seadus ei jäta võimalust muuta küsimuse sõnastust Riigikogu otsusega. Varasem
Vabariigi Valimiskomisjoni süümevandega seonduv praktika seaduse
tõlgendamisel ei jäta samuti võimalust voluntarismiks.

Tegemist on olulise seaduserikkumisega - seaduse nõudeid eirav mitmeosaline
küsimus ei võimalda hääletajal mõista, millisele põhiseaduse muudatusele talt
nõusolekut küsitakse. Asjaolu, et seejuures on kogu referendumikampaania üles
ehitatud vaid Euroopa Liitu astumise temaatikale ning isegi EL põhiseaduse
kava ei ole rahvale piisavalt tutvustatud, vaid suurendab rikkumise mõju.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades iga Eesti kodaniku kohustust kaitsta Eesti
iseseisvust

palun:

1.Tunnistada seadusevastaseks seaduseelnõu "Eesti Vabariigi põhiseaduse
täiendamise seadus" rahvahääletus rahvahääletuse seaduse § 30 nõudeid
eiravate hääletamissedelitega.
2.Tunnistada kehtetuks hääletustulemus kõigis jaoskondades, kus kasutati
seaduse nõuetele mittevastavaid hääletamissedeleid.

Lugupidamisega

Kalle Kulbok

Tartus, 12. septembril 2003.a.

[Teet Eomäe]

Kalle Kulbok wrote:

-cut-

Post by Kalle Kulbok
1.Tunnistada seadusevastaseks seaduseelnõu "Eesti Vabariigi põhiseaduse
täiendamise seadus" rahvahääletus rahvahääletuse seaduse § 30 nõudeid
eiravate hääletamissedelitega.
2.Tunnistada kehtetuks hääletustulemus kõigis jaoskondades, kus kasutati
seaduse nõuetele mittevastavaid hääletamissedeleid.
Lugupidamisega
Kalle Kulbok
Tartus, 12. septembril 2003.a.

Mina imestan siukest asja, et isegi mina arvasin, et Kalle
protesti sisse annab, aga ürituse korraldajate ajudesse see
miskipärast ikka jõudnud pole. Neil oleks pidand juba valmis
vastus hambus olema :)

Siiski küsiks, et kui juhtub, et hääletus tunnistatakse
kehtetuks, mis siis Kalle arvates muutub?

Teet.

[Rauno Temmer]

Post by Kalle Kulbok
Kuivõrd hääletamissedelil olnud küsimus ei vastanud rahvahääletuse seaduse §
30 sätestatud nõuetele, võib väita, et põhiseaduse täiendamise seaduse
rahvahääletus oli õigustühine.

Veendunud eurovastasena pean Kulboki juriidilist surimuri siiski suhteliselt
mõttetuks. Juriidikaga pole siin midagi teha, sest vastas on toores
poliitiline jõud ja hoolikalt puhtakspestud ajudega valijate hääled.

Kui nii võtta, siis nn "Nõmme valitsuse" jäänused tõmblevad siiamaani
tõestamaks, kuidas EV iseseisvuse taastamisel eksiti juriidiliste nüansside
vastu ja et uus EV pole eelmise õigusjärglane jne jne. Mis mõte sellelgi on?
Isegi mitte ajaloolist väärtust, sest ajalugu kirjutavad võitjad.

Eesti iseseisvuse lüüasaaminegi tuli sellest, et euroeitajatel puudus liider
ja kindel platvorm. Helme korraldas maarahvale punkfestivale, Raig ja Gräzin
on tõsiakadeemilised diskuteerijad, kuningriiklusega tuntust kogunud Kulbok
ajab oma juriidilist juuksekarva kolmeks. Aga lühikesi mõistetavaid sõnumeid
edastavat karismaatilist liidrit pole ning olemasolevad ei suutnud selleski
kokku leppida, kas nad ei taha EU -sse üleüldse või peavad EU -sse minekut
enneaegseks. Mis platvormist sa siin räägid!?

Kahju, et nii läks, kuid rahvas on väärt oma otsust. Kui aeg küps ja Eesti
rahvas (rahvustunne) selleks ajaks veel alles, siis ehk annab viga
parandada. Jõuga ja juriidilistes finessides urgitsemata.

Rauno