1. Tegemist ei ole lihtsa valikuga, kas rahvusriigid l=F5hkuda v=F5i mitt=
e,
k=FCsimus on selles, et rahvusriigid muutuvad millekski muuks, kuna
transpordi ja sidevahendite k=E4ttesaadavamaks muutumise t=F5ttu tekivad
uued, rahvusest s=F5ltumatud v=F5rgustikud ning inimesed muutuvad
mobiilsemaks. Ajad, mil inimene kogu oma elu =FChes riigis elas, hakkavad
m=F6=F6da saama.
Pigem k=E4ib see lainetena. V=F5ib ka =F6elda, et nomadiseeriv eluviis on
j=E4rjest enam minevikku vajunud, kuna inimestel on kogunenud rohkelt vara,
mida nad ei j=F5ua kaasas kanda. Arvan, et r=E4ndamist tuleb piirata, et
Euroopa tsivilisatsiooniga ei l=E4heks nii nagu Rooma riigiga Suure
rahvaster=E4ndamise ajal. Ameerika =DChendriikide territooriumile lubati
sajandeid piiramatut sisser=E4nnet, kuid aastal 1924 pandi ka seal t=F5kked
ette.
2. P=F5hiseadusesse v=F5ib ju igasugust jama kirjutada. Rahva enamus
h=E4=E4letas p=F5hiseaduse poolt 1992. aastal, aga inimesed muudavad meel=
t ja
maailm meie =FCmber muutub samuti. Mina loen viidet sellisele asjale kui
eesti rahvus ainult P=F5hiseaduse preambulast ning kuna rahvus on v=E4ga
muutuv ja t=F5lgendatav m=F5iste, siis pole siin mingit probleemi. Kui
rahvus nii t=E4htsat kohta omaks, siis miks seda P=F5hiseaduses vaid nii
v=E4het=E4htsas ja =F5iguslikult mittesiduvas kohas nagu preambulas maini=
takse?
Millest j=E4reldub, et preambula ei ole =F5iguslikult siduv? See on ikkagi
seaduse osa.
Esiteks on Eestil veto=F5igus Venemaa liitumise otsustamisel ja teiseks e=
i
saa ma aru, kuidas miljonite inimeste sisser=E4nne Venemaalt oleks
vastuolus P=F5hiseadusega. See oleks hea, kuna eestlasi saaks siis rohkem
(mis sest, et nad algselt Venemaalt tulid).
Mulle tundub, et kui v=F5imule tulevad Kari K=E4sper ja Kristj, siis Eesti
veto=F5igust ei kasuta. Ka praeguste v=F5imumeeste suust ei ole kuulnud
lubadust veto=F5igust kasutada. Miljonite venelaste eestlaseks muutumist ei
taha kuidagi uskuda, =FCksk=F5ik millist eestlase definitsiooni kasutada.
Ei vasta t=F5ele. Venelased moodustasid Eesti vanglates enamuse ka N=F5=
ukogude
ajal, kui nad olid h=E4rrasrahvas.
Minu teada ei ole venelased rahvusena siin kunagi enamuses olnud.
Seega eestlased diskrimineerisid eestlased venelasi ka N=F5ukogude ajal?
Tegelikult oli n=E4iteks hariduse osas nii, et eestlased pidid venelastest
aasta kauem koolis k=E4ima, sest pidid selgeks saama vene keele, siin elava=
d
venelased aga eesti keelt =F5ppima praktiliselt ei pidanud. Mina l=E4ksin
kooli aastal 1984. Esimesel p=E4eval olid klassijuhataja tund ja aktus,
teisel p=E4eval oli tunniplaanis kolm ainetundi, j=E4rjekorras matemaatika,
vene keel ja joonistamine. (T=F5si k=FCll, vene keele tundides vene keelega
tegelemist alustati alles teisel n=E4dalal.) Teistes eluvaldkondades oli
sama moodi. Ja kui N=F5ukogude Liidule l=F5ppu poleks tulnud, oleksid
eestlased praegu arvatavasti juba v=E4hemuses. N=FC=FCd avaneb selleks uus
v=F5imalus. M=F5ningatel andmetel k=E4iski Eestist l=E4bi palju miljoneid m=
uulasi,
seega rohkem kui siin elas samal ajal eestlasi. Arvestades, et
k=F5ige voolavama s=F5jav=E4ekontingendi suuruseks hinnati juba 100 000 mee=
st,
v=F5ib siit arvutusi tegema hakata.
Venelane minuga eesti keeles ammugi r=E4=E4kima ei
hakka.
Miks ei hakka. Hakkavad ja r=E4=E4givad. Mis vahet sel keelel on? Keel on
t=F6=F6vahend, mille abil inimesed teineteisest aru saavad. Mina ei oska
vene keelt ja eelistan ka venelastega suhelda nt inglise keeles.
Keskealised ja vanemad venelased on t=E4iesti umbkeelsed, nooremad r=E4=E4g=
ivad
eesti keelt samuti hirmsa aktsendiga. Minu jaoks ei ole aga emakeel
lihtsalt t=F6=F6vahend, mida v=F5iksin uuema ja parema vastu vahetada. Ja e=
ga ma
ka t=F6=F6vahendeid niisama vahetama ei kipu.
Kas sul oleks hea meel, kui sa tuleksid mingisse riiki elama, seal
toimuvad sinust s=F5ltumatud poliitilised muutused ning j=E4rsku pead sa
hakkama t=F5estama, =F5ppima ja ametnike juures k=E4ima, et seaduslikult
sellel territooriumil edasi elada? Ja kui sul pea ei v=F5ta nii palju, et
keskeas t=E4iesti uus keel =E4ra =F5ppida, siis pead j=E4=E4ma mingisse h=
alli
staatusesse (v=E4lismaalase passi omanik), kes ei saa reisida ega
h=E4=E4letada. Selles m=F5ttes oleks inim=F5iguste seisukohalt =FCpris hu=
vitav
m=F5ne kodakondsuseta isiku asi Euroopa Inim=F5iguste Kohtusse saada.
Ma ei tea =FChtegi p=F5hjust, miks peaks inim=F5iguste kohus kellelegi
kodakondsuse andma. Loe parem Enn Sarve raamatut "=D5iguse vastu ei saa
=FCkski: Eesti taotlused ja rahvusvaheline =F5igus". Seal on kirjas, et Ees=
ti
riik ei ole kasutanud paljusid rahvusvahelisest =F5igusest tulenevaid =F5ig=
usi
eesti rahvuse kaitsmiseks. Ja mina =FChegi teise riigi kodakondsust t=F5est=
i
ei soovi. Ka Euroopa Liidu oma mitte.
Aga siis l=E4heksid, kui sa seal elaksid vaesuses ja su tulevik oleks
=FCpris ebakindel?
Ma arvan, et keegi pole Eestis vaene kodakondsuse puudumise p=E4rast.
Varastama hakkamiseks peaks olema mingi v=E4ga tugev argument. Vaesus ei ol=
e
selleks piisav. Veel v=E4hem on =F5igustatud varastada rohkem kui
elluj=E4=E4miseks vajalik.
S. R.