Kõik oleneb muidugi sellest, mida keegi põhiseaduse all mõtleb.
Traditsioonilise riigiõigusteooria järgi ei ole uus Euroopa põhiseaduslik
leping põhiseadus samas mõttes, kui EV Põhiseadus on Eesti õigusruumis. Seda
sellel lihtsal põhjusel, et EL ei ole riik. ui väga üritada, siis võib seda
ju vaadelda kui konstitutsiooni mitmele riigile teatud piiratud
valdkondades. Samas pole ju tähtis nimi vaid sisu ja kuna juba Rooma
lepingus oli sees supranatsionaalne element, siis võib väita, et Euroopa
põhiseadus tekkis juba 1957.
Samas on tegemist vähemalt vormiliselt uue rahvusvahelise lepinguga. Ka sisu
ei muutu oluliselt, sest praktiliselt ei tehta kuigi põhjalikke muutusi,
vaid konsolideeritakse ja lihtsustatakse lepingud ja Euroopa Kohtu praktika
kaudu tekkinud põhimõtted ühte dokumenti.
See, et lepingu nimeks sai Euroopa põhiseadus, on hea selles mõttes, et
inimene suudab eristada Euroopa õiguskorras erineva hierarhia ja õigusjõuga
õigusallikaid. Selle eesmärgiga nimetatakse ümber ka regulatsioonid ning
direktiivid ja kaotatakse segadusi tekitav sammaste struktuur. Samas annab
selle asja põhiseaduseks nimetamine hulgaliselt laskemoona neile, kes näevad
mingi Euroopa superriigi tekkimist (EL-i riigiks nimetamine on üpris mõttetu
kui võrrelda EL eelarvet ja ametnike arvu mõne riigi omaga).
ELi suurim häda ongi see, et tegemist on unikaalse organisatsiooniga ja
õigussüsteemiga, mida ei ole võimalik võrrelda riigi omaga ning seetõttu on
sageli sama nimetuse tähendus riigi kontekstis hoopis teistsugune kui
Euroopa kontekstis. Nii nagu Euroopa Parlament ei ole sama asi, mis
Riigikogu Eestis, ei ole ka Euroopa konstitutsioon sama, mis Põhiseadus.
Mõned inimesed ei saa sellest kahjuks aru.
Post by Simo RunnelKari Käsper kirjutas meile suvel, et Euroopa Liit ei valmista ette mitte
põhiseadust, vaid lepingut (nii on mulle meelde jäänud). "Vabas Euroopas"
oli mõne päeva eest saatelõik, mille autori arvates on tegemist siiski pigem
põhiseadusega, mitte lepinguga. Täna on see üles riputatud Delfisse.