T6nu Ploompuu
2003-09-30 19:32:06 UTC
Tere
mingi hirmu ajel ei tegutse. Ma ei karda Venemaad ega Euroopat,
1940 a. oli ka arvestatav % selliseid tegutsejaid, kes ei tervitanud
punavägesid mingi hirmu ajel ega kartnud ka neid. Kuivõrd objektiivselt
on asja hinnatud, aga usun, et rõõmustajaid oli nii 3-10% rahvast.
rakendasid valesid vahendeid.
Sarnase muutuse tegi läbi ka Tõeliselt Uue Parema Maailma ehitajad, kes
1920-ndatel ajasid õigete vahenditega õiget poliitikat, 1930ndatel jõudsid
aga eelmise lõigu järeldusteni.
eelmise sajandi esimesel öeldi enda poliitiline tahtmine otse välja ja
vastased saadeti persse (Siberi, ahju, reservaati...), siis praegu on
jõutud enne genotsiidi läbiviimist oluliste kodutööde tegemiseni -
kasutatakse ohtralt "kolmanedat võimu" ajupesuks ja hirmutamiseks ja
(pool)valeteabe levitamiseks, hajutades nii demokraatlikul viisi türanni
otsuse tagajärgede eest vastutuse progressiivse inimkonna südametesse, kes
selle pleki kiiresti unustab (mõtle positiivselt!, negatiised mõtted
kahjustavad tervist. Tõsiselt, ma olen viimasega täiesti nõus).
Järjekordse, praeguse koloniaalsõja puhul Iraagis oli kõigepealt
lausajupesu - kohe lendavad Saddami tuumapommid ja keemiapotid ning
hävitavad kogu kultuurse maailma. Fabritseeriti salajased luureandmed,
mida "lekitati". Nüüd on jõutud Inglismaal "süüdlaste" otsimiseni -
lihtsaim on kõik onu Blairi kraesse keerata, tema poliitikukarjäär
tuleriidale saata ja selleläbi puhastuda. Rahvas, kes lasi ennast
lollitada, maksab halvimal juhul kätte enda vastutuse määrimise (nemad
valisid vale juhi, selle kaudu vastutavad nad hävitustöö eest, mis teisel
maal tehakse) eest sobiva "petise" otsimisega ja tema karistamisega.
Järgmisel valimistel valitakse "petise" asemel "õige" ja "aus" juht.
Järelikult on rahvas ennast uue, õige otsuse kaudu puhtaks pesnud ja võib
rahulikult hingata. Aga Iraagis tuleb edasi tegutseda, mis sest, et ajend
oli vale, nüüd tuleb viga heastada (laskmata ennast sealjuures
kahjustada). Millegipärast aga moslemid ei taha uskuda, et Briti rahvas on
puhastunud, vaid hauvad uusi terrorirünnakuid.
Eesti okupeerimise puhul on erinevus samasugune kui Buuri sõja ja 2003.a.
Iraagi koloniaalsõja puhul. Eesmärk on sama, vahendid ja teostusviis on
oluliselt erinevad. Otsetegevuselt on üle mindud ümbernurga udjamisele.
Järsult muutuselt sujuvale. Kitsa seltskonna vastutuselt vastutuse
hajutamisele. Ajupesu algas vaikselt juba 1990ndate algul (1940-ndale
eelnes 1923 ja rohkesti vaikset tegevust). Jõhkralt rakendati
püramiidskeeme (valimisotsuse tegemine karjuti surnuks mõttetu
maksureformi (aga ka palju sarnase väärtusega teiste nähtuste) jutuga -
maksureform tuleb nagunii ümber vaadata EUsse kukkudes, kasvõi "tasuta"
riigiteenuste likvideerimise hinnaga; nii polnud valimiste eel võimalik
rääkida hoopis olulisemast tuleviku määramise põhimõttest, mida valitud
seltskond hakkab läbi viima. Aga selle tulemusena visati valijatele nina
peale, et valimistel hääletasid nad parteide poolt, kes on otsustanud
Eesti maha müüa. Pluss väga targalt ajastatud ja oskuslikult doseeritud
valeinfo (=reklaam. Reklaamis onkõige kasutamine lubatud, see ei tunnista
moraali. Kõige tühisem vale on valedest lähteandmetest loogiliselt,
rohkesti õiget infot kaasates konstruktsioon üles ehitada ja see siis
õigeks kuulutada) enne referendumit. Selle okupeerimise kodutöö tulemusena
tõusis esialgne ehk 1/3 toetus 2/3-ni. Ja järgmiste valimiste ajaks tuleb
Suur Sugulane saksamaalt ja loob uue, tõeliselt puhta ja ausa,
päris euroopalikel traditsioonidel põhinev partei, kes vabastab rahva
petistest Partsudest & Co. Millegipärast aga Eesti elu ei edene
puhastumisele vaatamata ikkagi kuidagi vaid kipub sumbuma slummides
kaklevate vietnamlaste ja somaallaste lahutamise pingutustesse.
täiusliuks alles surmahetkel.
Tõnu
Päts tegutses hirmu ajel nagu
praegused Euroopa Liitu astumise pooldajadki, kuid keegi teda allkirju
andma otseselt ei sundinud.
Sundis ikka küll. Mina Eesti Euroopa Liitu astumise pooldajana küllpraegused Euroopa Liitu astumise pooldajadki, kuid keegi teda allkirju
andma otseselt ei sundinud.
mingi hirmu ajel ei tegutse. Ma ei karda Venemaad ega Euroopat,
punavägesid mingi hirmu ajel ega kartnud ka neid. Kuivõrd objektiivselt
on asja hinnatud, aga usun, et rõõmustajaid oli nii 3-10% rahvast.
kui ma
üldse midagi kartsin, siis seda, et eestlased teevad valedel põhjustel
vale otsuse, mida siiski ei juhtunud. Praegu tundub, et valedel
põhjustel tehti õige otsus, mis pole ka kuigi hea.
Joosep Vissarjooni poeg ajas ka õiget poliitikat, ainult nõuandjadüldse midagi kartsin, siis seda, et eestlased teevad valedel põhjustel
vale otsuse, mida siiski ei juhtunud. Praegu tundub, et valedel
põhjustel tehti õige otsus, mis pole ka kuigi hea.
rakendasid valesid vahendeid.
Sarnase muutuse tegi läbi ka Tõeliselt Uue Parema Maailma ehitajad, kes
1920-ndatel ajasid õigete vahenditega õiget poliitikat, 1930ndatel jõudsid
aga eelmise lõigu järeldusteni.
1940ndat aastat 2003 aastaga võrrelda ei saa. Viimasel juhul on enamiku
rahva kindel soov ennast Euroopaga siduda ja Euroopa Liitu kuuluda.
Tegemist oli demokraatliku otsusega, ükskõik kuidas seda vaadata. Ei
olnud mingeid ähvardusi väljastpoolt, ühegi riigi tankid ei seisnud
piiri taga ning ümbritsev maailm ei olnud sõtta paiskumas ja
diktaatorite juhitud. Eestlasena mind solvab see, kui minu riigi
okupeerimist võrreldakse vabatahtliku osalemisega Euroopa
integratsioonis ja üritatakse mind näidata riigireeturina.
Tõesti, 1939 ja 2003 aasta poliitiline kultuur on oluliselt erinev. Kuirahva kindel soov ennast Euroopaga siduda ja Euroopa Liitu kuuluda.
Tegemist oli demokraatliku otsusega, ükskõik kuidas seda vaadata. Ei
olnud mingeid ähvardusi väljastpoolt, ühegi riigi tankid ei seisnud
piiri taga ning ümbritsev maailm ei olnud sõtta paiskumas ja
diktaatorite juhitud. Eestlasena mind solvab see, kui minu riigi
okupeerimist võrreldakse vabatahtliku osalemisega Euroopa
integratsioonis ja üritatakse mind näidata riigireeturina.
eelmise sajandi esimesel öeldi enda poliitiline tahtmine otse välja ja
vastased saadeti persse (Siberi, ahju, reservaati...), siis praegu on
jõutud enne genotsiidi läbiviimist oluliste kodutööde tegemiseni -
kasutatakse ohtralt "kolmanedat võimu" ajupesuks ja hirmutamiseks ja
(pool)valeteabe levitamiseks, hajutades nii demokraatlikul viisi türanni
otsuse tagajärgede eest vastutuse progressiivse inimkonna südametesse, kes
selle pleki kiiresti unustab (mõtle positiivselt!, negatiised mõtted
kahjustavad tervist. Tõsiselt, ma olen viimasega täiesti nõus).
Järjekordse, praeguse koloniaalsõja puhul Iraagis oli kõigepealt
lausajupesu - kohe lendavad Saddami tuumapommid ja keemiapotid ning
hävitavad kogu kultuurse maailma. Fabritseeriti salajased luureandmed,
mida "lekitati". Nüüd on jõutud Inglismaal "süüdlaste" otsimiseni -
lihtsaim on kõik onu Blairi kraesse keerata, tema poliitikukarjäär
tuleriidale saata ja selleläbi puhastuda. Rahvas, kes lasi ennast
lollitada, maksab halvimal juhul kätte enda vastutuse määrimise (nemad
valisid vale juhi, selle kaudu vastutavad nad hävitustöö eest, mis teisel
maal tehakse) eest sobiva "petise" otsimisega ja tema karistamisega.
Järgmisel valimistel valitakse "petise" asemel "õige" ja "aus" juht.
Järelikult on rahvas ennast uue, õige otsuse kaudu puhtaks pesnud ja võib
rahulikult hingata. Aga Iraagis tuleb edasi tegutseda, mis sest, et ajend
oli vale, nüüd tuleb viga heastada (laskmata ennast sealjuures
kahjustada). Millegipärast aga moslemid ei taha uskuda, et Briti rahvas on
puhastunud, vaid hauvad uusi terrorirünnakuid.
Eesti okupeerimise puhul on erinevus samasugune kui Buuri sõja ja 2003.a.
Iraagi koloniaalsõja puhul. Eesmärk on sama, vahendid ja teostusviis on
oluliselt erinevad. Otsetegevuselt on üle mindud ümbernurga udjamisele.
Järsult muutuselt sujuvale. Kitsa seltskonna vastutuselt vastutuse
hajutamisele. Ajupesu algas vaikselt juba 1990ndate algul (1940-ndale
eelnes 1923 ja rohkesti vaikset tegevust). Jõhkralt rakendati
püramiidskeeme (valimisotsuse tegemine karjuti surnuks mõttetu
maksureformi (aga ka palju sarnase väärtusega teiste nähtuste) jutuga -
maksureform tuleb nagunii ümber vaadata EUsse kukkudes, kasvõi "tasuta"
riigiteenuste likvideerimise hinnaga; nii polnud valimiste eel võimalik
rääkida hoopis olulisemast tuleviku määramise põhimõttest, mida valitud
seltskond hakkab läbi viima. Aga selle tulemusena visati valijatele nina
peale, et valimistel hääletasid nad parteide poolt, kes on otsustanud
Eesti maha müüa. Pluss väga targalt ajastatud ja oskuslikult doseeritud
valeinfo (=reklaam. Reklaamis onkõige kasutamine lubatud, see ei tunnista
moraali. Kõige tühisem vale on valedest lähteandmetest loogiliselt,
rohkesti õiget infot kaasates konstruktsioon üles ehitada ja see siis
õigeks kuulutada) enne referendumit. Selle okupeerimise kodutöö tulemusena
tõusis esialgne ehk 1/3 toetus 2/3-ni. Ja järgmiste valimiste ajaks tuleb
Suur Sugulane saksamaalt ja loob uue, tõeliselt puhta ja ausa,
päris euroopalikel traditsioonidel põhinev partei, kes vabastab rahva
petistest Partsudest & Co. Millegipärast aga Eesti elu ei edene
puhastumisele vaatamata ikkagi kuidagi vaid kipub sumbuma slummides
kaklevate vietnamlaste ja somaallaste lahutamise pingutustesse.
Ma võrdleks ELi saamist hoopis taasiseseisvumisega. Tegelikult on
tegemist iseseisvumisprotsessi lõpuleviimisega. Veidi üle 10 aastaga
oleme edukalt oma kohale Euroopas tagasi jõudnud ja üle saanud II MS
tagajärgedest ja ebaõiglusest.
Tõsi, elu täiuslikkus seisneb surma olemasolus. Elu saab tõeliselttegemist iseseisvumisprotsessi lõpuleviimisega. Veidi üle 10 aastaga
oleme edukalt oma kohale Euroopas tagasi jõudnud ja üle saanud II MS
tagajärgedest ja ebaõiglusest.
täiusliuks alles surmahetkel.
Tõnu