Tere
Post by HubiLoen seda vaidlust siin ja mõtlen kuidas osad inimesed ei saa kunagi aru
turumajandusest, nad lähevad tõesti elades lollimaks, nagu ütles Lennart
Meri. Hinnad ei saa tõusta kurat teab kui kõrgeks kui pole kedagi kes
suudaks need hinnad kinni maksta. kas jõudis kohale või oli sõnastus liiga
keeruline, see hinnatõusu jutt viskab juba täiega üle, kas eurovastastel
midagi targemat pole öelda?!!! kristj-olen sinuga täiesti nõus!!!
Tõesti, hindade tõusul on oma piir. Ja see piir tuleb tingiomata
saavutada. Piir on seal, kui sul 25 tunnise tööpäeva järel on teenistus
nii suur, et saad selle eest riigimaksud makstud (mis lähevad raskustes
vaevleva majanduse turgutamiseks), osta pätsi odavat leiba ja pudeli
odavat vett, tasuda linnaõhu hingamise eest ning oma 3 ruutmeetrise
magamisruumi üüri ja soojaarved. Seda piiri hoiavad vähesel määral tagasi
need, kel pole veel au omada leiva- ja veemonopoli aktsiaid - nemad
tahavad ka natuke endale saada. (leivamonopoli meil veel pole, vee oma
linnades peaaegu on; EUsse astudes astume tubli sammu lähemale ka
leivamonopolile).
Tulles lähema perspektiivi juurde - ja meeldejätmiseks ka Hubile ja Co -
hinnatõus on lihtsaim rikkuste ümberjaotamise viis (töötab selle heaks
kindlasti paremini, kui hindade langus!). Ainus küsimus on hinnatõusu
vastu vaidlemisel - mille/kelle kasuks/kahjuks ümber jaotatakse. Kui
ainult kaupade hinnad tõusevad, siis tööjõu hind langeb (kohalikus
skaalas), sh. Sinu tegevuse väärtus, Sa muutud olulisel määral tühisemaks
turu jaoks. Sinu tühisemaks muutmist võib teisisõnu nimetada ka Sulle
päheistumiseks. Oled Sellega rõõmsasti nõus, või hakkad kõlupäiselt ja
turumajandust mittemõistvalt vastu karjuma? (Einoh, selliseid näiteid ei
tohi tuua, need pole viisakad, on võrreldud võrreldamatut, nägemata
tõeliselt uute tasemete hoopis uut kvaliteeti....)
EUvastaste "primitivistlik" kisa hinnatõusu ümber? EUsse astudes ju
"üldine heaolu" tõuseb? Võtame 2 EUutopiste enam tülgastavat näidet:
Suhkru hinna 2x kõrgemaks. Ümberjaotamine kelle kasuks? Kesk-Euroopa
suhkrutootjate; st raha läheb Eestist välja, siinsete turulkäijate väärtus
tervikuna langeb, vast 100 miljoni kr võrra (hetke peastarvestus, ei
tohiks vast õigest üle 4 korra erineda).
Liikluskindlustuse hinna tõus. Ümberjaotamine nende 10% autokasutajate
kasuks, kes käivad "seal". Teised jäävad vastavalt vaesemaks. Antud juhull
ümberjaotamine edukamate, rikkamate kasuks. Tubli samm lähemale
Banaanivabariigile. On Banaanivabariigid euroopaliku tuleviku sümbol?
Väidetavad "positiivsed" mõjud: konkurents tööjõuturul suureneb (tööjõu
vaba liikumine) - tulemusena _langeb_ tööjõu hind (=kaupade hinna tõus).
Kus on põhjus rahuloluks?
Aga Eestis peab paratamatult palgad tõstma lähedasteks "euroopalikele"?
Aga ettevõtjate kisa juba praegu, et lähevad kohe pankrotti, kui palku
tõstavad, meie tööju tegevus pole kõrgema hinna korral
konkurentsivõimeline <- see millegipärast unustatakse utopismivahus.
Eurotoetused! Millised summad! Aga mis nendega tehakse? Teatava väikese
valimi (kes mingi näitaja standardile sobivad) kasuks toimub kohalike
vahendite/võimaluste ümberjaotamine (need jäävad _kõigest_ ilma, kes ei
sobi sellele näitajale). Eufemistlikult öeldes: toimub "turu
korrastamine".
Siit tungiv küsimus: Palun mõni näide, mis peale ülddeklaratiivsete
utopistlike lubaduste ka midagi reaalset _kohalike_ heaks ümber jaotavad.
***
On õudusttekitav, kuivõrd kivipäiselt juhmilt keelduvad "korrektseld
poliitikud" (sh. EUutopistid) aru saamast, et nii majanduslikud ja
poliitilised otsused on kõik olemasolevate vahendite _ümberjaotamise_
viisid. Ja praegune ümberjaotamiste suund on monopoolselt ühesuunaline
võimustruktuuride rahastajate kasuks, valijaskonna kahjuks. (Sobiva
_osavalimi_ koostamisega on alati võimalik ükskõik mida tõestada,
kaasaarvatud vastupidist tegelikule.) Sama kohutava järjekindlusega
keelduvad nad aru saamast, et _numbrite_ suurendamine ei suurenda rikkust
(ega pruugi seda ka vähendada). Veelgi raskem on mõista aga kõige
suhtelisust, ka rikkuse suhtelisust - ühiskonna väärtusskaala on (kahjuks,
aga vist paratamatult) suhteline skaala - rikas ei ole mitte see, kellel
on 2 kotti suhkrut toanurgas, vaid see kellel on teistest 10 korda rohkem
suhkrukotte (20) toanurgas. Kui vaene saab juurde ühe, rikas aga 40,
muutub vaene vaesemaks (=_tõrjutumaks_!).
EUutopistlik suund toetab jõhkrat sikkude lammastest eristamist.
Vaid nendel on õigusi, kes SSSR kokku varisedes olid aktsioonis
(asedirektorid, kes said oskuslikult erastada/kantida; kohustustevabad,
kes said ripakil tegevustega algkapitali kokku ajada), teistel on kohustus
vaid õndsalt määgida.
Ei, ma olen absoluutselt ülalpidamise vastane, liiga heade SSSRi
kogemustega. Praegune EUutopistide toetatav suund tähendab hetke
ümberjaotusstruktuuri maksimaalset võimalikku põlistamist, selle
edaspidist samasuunalist süvendamist. S.t., EU=ei ettevõtlikkusele (=jah
olemasolevatele ettevõtetele!, täpsemini mõnedele neist). Kuidas see
võrreldamatu SSSR toimiski? - ei! (era)ettevõtlusele, jah! olemasolevate
struktuuride arendamisele.
Tõnu