Post by zeroconfArtikkel teemal: "Euroopa Liit ja Eesti. Referendumil jah või ei?"
http://www.eesti.ca/main.php?op=article&articleid=4880
Tõesti asjalik visioon Olev Trässi sulest:
Euroopa Liidu (EL) kavade kohaselt astub 10 uut riiki 1. mail 2004 euroliitu
ja 9. mail võetakse vastu ELi uus põhiseadus, nii, nagu see Tulevikukonvendi
poolt on välja töötatud. Puudutame veelkord lühidalt pädevusi (competence) ja
siis põhidokumendi vastu protesteerijate seisukohti. Lõpuks lühiülevaade ka
teistest kaalutlustest.
Ühispädevused
Siia kuulub kümmekond punkti, mis katavad nii siseturu, turvalisuse,
energeetika kui keskkonna ja tarbijakaitse (Art. I-13). Eksisin, kui
nimetasin, et mõte siin on lubada liikmesriikidel tegutseda nii kaua, kuni
sammud ei ole konfliktis ELi seadustega. Tegelikult ütleb Art. I-11, et see
on lubatud ainult siis, kui EL ise ei teosta oma pädevust või sellest loobub.
Niisiis on subsidiaarsus veelgi rangem ja jäme ots igati ELi institutsioonide
käes.
Demokraatiate Euroopa
Selle pealkirja all esitasid protesteerijad oma seisukohad. (Annex III,
Alternative Report). Kaheksas lõigus näidatakse, kuidas d'Estaingi plaan on
otse vastupidine Laekeni Deklaratsiooni sihtidega võrreldes. Vaid paar näidet:
* Laeken (L): Liit tuleb tuua lähemale oma kodanikele. Põhiseaduse kavand
(PK) (ja küllap peatselt ka põhiseadus): Otsuste üleviimine liikmesriikidelt
liidu pädevusse viib liidu kaugemale rahvast.
* L: Pädevuste määratlemine peab olema läbipaistvam.
PK: Kuna uus kategooria "ühispädevused" keelab liikmesriikidel tegutsemise
juhul, kui liit ise otsustab tegutseda (vt. ülal), ei ole selgust, mis kuulub
kuhu. ELi kohus Luxemburgis on otsustaja, kui mõne liikmesriigi parlament
protesteerib - seda on lubatud piiratud aja jooksul.
* L: Liidul on liiga palju bürokraatiat.
PK ei puuduta üldse 97.000 lk. reeglistikku, vaid lisab veel uue võimaluse
(Non-Legislative Act), mille kohaselt mittevalitud Euroopa Komisjon võib luua
siduvaid seadusi.
* L: Pearõhk oli demokraatlik Euroopa.
PK loob aga uue tsentraliseeritud Euroopa riigi ("state"), mis on suurema
võimuga, suurema hulga poliitikute ja bürokraatiaga ja laiema kuristikuga
valitsejate ja valitsetavate vahel.
Protesteerijad rõhutavad ka, et kogu konstitutsiooni kavand on vastu kõigile
demokraatlikele põhimõtetele ja loodud väikese grupi poolt, ilma et oleks
isegi lubatud demokraatlikku hääletamist Konvendis. Grupp esitab omakorda 15
soovitust, milliseid peaks jälgima ja mis ilmselt looksid demokraatliku
iseseisvate riikide liidu kavandatud tugeva liitriigi asemel.
Kui võiks väita, et praeguse ELi struktuuri juures jääb liikmesriikidele
siiski teatud iseseisvus või suveräänsus alles, siis Tulevikukonvendi
põhiseaduse kavandi alusel on küll lausa võimatu seda väita.
Arvan, et nii mõnigi kirjutaja, kes väidab, et Eesti Vabariigi iseseisvus
jääb ELis püsima või isegi suureneb(!), pole vist äsjakirjeldatud dokumendiga
tutvunud. Ainus teine võimalus oleks, et selle läbiminekut ei peeta
tõenäoliseks, kuna peale 9. maid 2004 peavad liikmesriigid selle
ratifitseerima.
Mulle on püütud selgeks teha, et EL võib minna lõhki uue põhiseaduse
vastuvõtmise asemel. Pean seda aga väga ebatõenäoliseks, sest liiga suured
globaalse haardega jõud on selle taga ja valmis vajalikke nööre tõmbama.
Samad jõud on ka huvitatud sellest, et Venemaa saaks ELi superriigi liikmeks.
Majandusküsimused
Mis juhtub Eesti majandusega, on ilmselt oluline küsimus ja on ehk kõige
rohkem eesti meedias läbi vaieldud. Peale mõne üksiku erandi on üldmulje, et
ELi-siseselt saab meie majanduslik areng olema kindlam ja veidi kiirem.
Peavahe seisab selles, et välisinvesteeringute kasv võib jätkuda, andes nii
rohkem kapitali arenguks ja hoides intressimäärad ehk protsendi või paari
võrra madalamal.
Sotsiaalne heaolu oleneb majanduse edukusest ja tuleks siis loota küll
aeglast, kuid siiski kiiremat edu kui EList väljajäämise puhul.
Administratiivne võimekus kasvab samuti koos seadusandluse ja kohtute
usaldusväärsusega. Kohalik korruptsioon peaks seetõttu vähenema, kuid küllap
tuleb ka uut sisse.
Maksustamine kindlasti tõuseb, sest ELis on tulumaksutase keskelt läbi 10%
kõrgem kui Eestis. Ühtlase ELi seadusandluse puhul pole teist võimalust. See
muidugi annab riigile rohkem raha, mille targalt kasutamine võiks tõesti
kiirendada ka vaesemate heaolu tõusu.
Eesti vaba turg, ütleksin, üliliberaalselt vaba, peab muidugi lõppema, sest
langeme ELi ühiste kaubandus- ja tollistruktuuride alla. Sellevõrra
kallinevad importkaubad mujalt (näit. Ukrainast) ja vahe läheb suurel määral
riigi kukrusse. Meie eksport väljapoole ELi kannatab samuti, v.a. Venemaale,
kelle topelttollid Eesti vastu peaksid kohe kaduma. Kuna ligi kolmveerand
Eesti eksporti läheb praegu ELi, siis ei ole tollirezhiimidel eriti olulist
tähtsust.
Võitjad ja kaotajad
Küsimus majanduse osas on niisiis rohkem selles, kes võidab ja kes kaotab ELi
astumisest. Seda on analüüsinud prof. Ivar Raig ja annan lühidalt edasi tema
tulemused - tõenäolised võitjad, kaotajad ja arvulised vahekorrad. Artikkel
on saadaval aadressil www.leiel.ee ja www.ukve.ee.
Suurimad võitjad oleksid poliitikud, riigiametnikud ja tõlgid, kes asuvad
tööle ELi institutsioonides, samuti teatud määral juristid, ajakirjanikud ja
teised riigiteenistujad. Järgmine grupp on üliõpilased ja teadlased, kelle
õppe- ja teadustöö võimalused välismaal paranevad.
Võitjate seas on ka edukad põllumehed ja pankade ning kaupu või teenuseid
eksportivate ettevõtete teenistujad - siis uuel, laiemal tegevusrajal. See on
kõige suurem grupp, Raigi hinnangul kuni 200.000 inimest.
Suurimad kaotajad on tarbijad, eriti pensionärid, töötud, suur osa
paljulapselisi peresid, hinnanguliselt ca. 500.000 inimest. Ühtne ELi
siseturu poliitika tooks kaasa kiire hindade tõusu, kusjuures sotsiaalne
olukord saab paraneda ainult käsikäes Eesti majanduse üldise arenguga.
Ettevõtjatest on suurimad kaotajad importijad, laeva- ja lennufirmad jne.,
eriti aga paljud tänased väikeettevõtjad, kes surutakse euronõuete ja
tiheneva konkurentsi tõttu turult välja, samuti põllumehed, kes ei suuda uute
normidega toime tulla. Paljud leiavad end muidugi mõlemal poolel.
Üsna subjektiivne hinnang võitjate ja kaotajate vahekorras tuleks välja
kuskile 5:8, võitjad:kaotajad.
Puudulik informatsioon
Üldiselt ei muretse ma majandusküsimuste üle. Küll on aga kurb, et tihti
kuuleme, just valitsuse tasemelt, puudulikku, praktiliselt valet muljet
jätvat infot. Toon kaks näidet.
Teame, et Eesti on erakordne selles suhtes, et firmad ei maksa tulumaksu
sissetuleku pealt, vaid ainult siis, kui kasum välja võetakse. Suure hurraaga
teatati, et oleme selle olukorra suutnud jäädvustada liitumisläbirääkimistes,
kuigi pidime mujal järele andma. Tuleb aga välja, et seda võib Eesti igal
ajal muuta, aga peab muutma hiljemalt 31. detsembriks 2008. Niisiis kehtib
eelis vaid neli aastat - liiga lühike aeg selleks, et firmade peakortereid
Eestisse kutsuda! See fakt on kirjas mitte ainult maksustamise all, vaid ka
vaba kapitali liikumise peatükis! Mu sõber, majandusteadlane, kes seda mulle
rääkis, arvab, et tema on ehk ainus isik Eestis, kes on kõik 6800 lk.
lepingust läbi vaadanud. Piirangust ei ole ta kuskil sõnagi näinud.
Sõber ütles, et ta alustas lepingu lugemist ELi pooldajana, on aga nüüd
jõudnud ühinemise mõõdukaks vastaseks!
Teine näide puudutab paljukiidetud eurotoetust Eestile, et saame ELilt 4
miljardit krooni aastas järgneva 3-4 aasta jooksul, ja maksame 1,7 miljardit,
seega oleks abi märkimisväärne, ca 2,3 miljardit aastas. Eesti riigieelarve
on 40 miljardit. Tuleb aga välja, et 4 miljardit on küll lubatud, aga saame
palju vähem, sest me ei suuda kõiki tingimusi täita. Kõige edukam toetuste
saaja on seni olnud Iirimaa, kes sai 65% lubatud summast. Küllap Eesti saab
vähem. Eraldame enne 800 miljonit kindlat abi ja ülejäänud, 3,2 annab meile
ehk poole - 1,6 miljardit. Nii jääb meile netokasuks ELilt 2,3 asemel ehk 0,7
miljardit. Selle summa eest ei ole mina küll valmis eesti keelt ja rahvast
vaekausile panema. Argument minu hinnangul kaob.
Rahvus, keel, kultuur
Mu tõsine peamure on ikka siin. Nagu olen varem kirjutanud, kui
mõlemasuunaline rahva liikumine on vaba või vaid väheste piirangutega, ja
varsti avatud ka mittekodanikele, on Eesti rahva tulevik hädaohus. Väike
grupp võimekaid eestlasi läheb mujale paremaid võimalusi otsima, aga
sissevool meie üpris ilusale ja tühjale maale, olgu see Toomas Ilvese oodatud
50.000 sakslast või veel palju rohkem venelasi, kui Vene hiiglane saab ELi
liikmeks, lämmatavad meid. Vaid väike arvuline muutus viib eestlaste osa
Eesti rahvast allapoole 50% piiri.
Vaevalt, et sellised uued immigrandid eesti keele ära õpivad
ja nii langeb
meie keele tugevus paratamatult
ükskõik, mida peaminister Parts või tema
kaaslased ka väidavad.
Eesti metsad, põllud ja rannad müüakse paratamatult rikkamale enampakkujale,
kes tuleb mujalt, välismaalt. Korras põllumaa hindade võrdlus näitab Soomes
10-kordset, Saksamaal 50-kordset ja Hollandis 100-kordset vahet! Karta on, et
me ei ole varsti enam peremehed oma maal. Järeldused meie rahvale?!
Tuletame meelde Ahvenamaa saarte erandit ja ka Soome erandit, mille järgi
välismaalastel on rannamaade ostmine takistatud. Soomes, tuhandete järvede
maal, on palju randa! Detaile ma ei tea.
Tuleviku stsenaariumid
Mis juhtub, kui rahvas ütleb "ei" ühinemisele? Rida stsenaariume on välja
töötatud ja ka avaldatud. Neid pole täna enam ruumi analüüsida, kuid
lühidalt
ei midagi ränka! Meie kaubandusleping ELiga jätkub.
Välisinvesteeringud tõenäoliselt vähenevad. Soome ja Rootsi ei hakka meid
maha jätma, sest oleme nende head naabrid ja neile kasulikud.
Meil on ELiga võrreldes kõrgem haridustase, tugev teaduspotentsiaal, töökas
rahvas, hea geograafiline asend ning rohkelt loodusvarasid - puhas vesi,
mets, turvas, põlevkivi energeetikaks, fosforiit jpm.
Tööstus on juba maha müüdud, ja tsiteerides sõber ja akadeemik dr. Anto
Raukast: "
küllap Eesti tööstust ja kaubandust kamandavad välismaised
omanikud leiavad teenimiseks võimalused igas olukorras."
Ühesõnaga, tuleksime toime, ja mõne aasta pärast tuleks uus referendum.
Vahepeal saaksime näha, mis ELi-siseselt juhtub, ja ka oma liitumistingimusi
parandada. See on eriti vajalik meie rahva, keele ja kultuuri kaitseks.
Lõpetuseks
Minu ülevaadete eesmärgiks on olnud soov informeerida. Jah-poole infot on
palju saadaval, eriti Eestis. Olen vastavalt püüdnud rõhutada teist külge ja
jagada oma murepunkte. Mõtleme, hindame ja hääletame siis nii, nagu meile
olukorrad ja tulevikulootused tunduvad. Otsus on tähtis, kuigi Eesti rahva
tuleviku määravad ikka kõige rohkem eesti emad ja isad. Aitäh lugemast!